EOK presidendikandidaat Erich Teigamägi avalikustas tegevuskava

Eesti olümpiakomitee presidendiks kandideeriv Erich Teigamägi avalikustas oma tegevuskava.

Kes ma olen?

Olen alates ülikooliajast teeninud leiva lauale ettevõtlusega, aga sport on minu kirg juba ajast, kui end mäletan. Olen olnud eraettevõtjana tegev energeetika- ja kinnisvarasektoris, tootnud soojusenergiat Tallinnas, Loksal ja Kärdlas ning olnud suure energiatootja Utilitase nõukogus.

Lisaks olen olnud AS Eesti Energia, Riigi Kinnisvara ASi, AS Eesti Posti ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu liige.Olen suure osa oma vabast ajast juba aastaid pühendanud Eesti sportlastele võimaluste loomiseks. Olen 25 aastat juhtinud erinevaid spordiorganisatsioone, sealhulgas nii väikest spordiklubi kui ka suurt ja edukat spordialaliitu. Olen 15 aastat osalenud rahvusvaheliste spordi-organisatsioonide töös ning tänu sellele kogemusele tean, kuidas alaliite üle kogu maailma kaasaegselt juhitakse.

Tulles samast keskkonnast, mõistan hästi erinevate alaliitude väljakutseid ja võimalusi ning kogu Eesti sporti laiemalt puudutavaid kitsaskohti;

Mida ma olen näinud Eesti spordi insaiderina ja mille tooksin kaasa EOK presidendina?

1. MINU FOOKUS

Eesti spordis on rida asju, mis on hästi ja asju, mis on vähem hästi. Oleme investeerinud spordi infrastruktuuri ja sellega loonud rahvaspordiks väga head võimalused. Nii terviseradade kui ka üldine statistika näitab, et rahvasportlasi tuleb üha juurde. See peab kahtlemata jätkuma – see mudel töötab – me oskame teha riigina rahvasporti ja luua selleks vajalikku platvormi.

EOK presidendi rida on aga luua strateegia, mis toob kaasa muudatuse nendes valdkondades, kus asjad ei ole nii hästi. Ja selleks on tippspordi saavutused. Väikeses riigis ei ole meil võimalik tegeleda samas mahus kõigega – mina näen, et EOK presidendi üks prioriteete peab senisest märksa suuremas mahus olema alaliitude toetamine. Selleks, et meil oleks rohkem tippsportlasi, kellele on loodud võimalused edu saavutamiseks. Mida rohkem on meil tippe, seda lihtsam on tekitada sportlikke harjumusi noorte ja harrastussportlaste seas.

Saavutus– ja tippsport vajavad investeeringuid treeneritesse, treeningmetoodikasse, tehnoloogiasse ja treeningettevalmistusse. Minu fookus saab ühemõtteliselt olema alaliitudele täiendava raha toomine;

2. TEAM ESTONIA

Maailma absoluutses tipus on läinud nii teravaks, et selleks, et meie sportlastel oleks võimalik edu saavutada ja konkurentidega võrdväärsel tasemel valmistuda, on vaja Team Estonia eelarve mõistliku aja jooksul viia 20 miljoni euroni.

90% EOK eelarvest tuleb avalikust sektorist ja arvestades meie tänast seisu, ei pruugi riigieelarveline toetus oluliselt kasvada. Näen võimalusi eratoetajate näol, kelle maht on täna väike.

Selleks, et suurendada EOK sponsorluseelarvet, tuleb muuta olemasolevat turunduskontseptsiooni, algatada läbirääkimised Eesti suurettevõtetega ja diskussioon riigiettevõtete panustamise taastamiseks.

Ma tean, et see on võimalik, sest olen olnud Eesti ühe suurima alaliidu juht nii majandusõitsengu kui ka -kriiside ajal. See kogemus on andnud mulle teadmised, kuidas tuua sporti raha juurde siis, kui see võib esmapilgul tunduda võimatu.

Tuleb regulaarselt kaasata olulised osalised – alaliidud, sportlased, treenerid, tugiteenuste osutajaid – ja kokku leppida, kuidas Team Estonia toetussüsteem toimib. Selge on see, et erinevad spordialad vajavad oma sportlaste absoluutsesse tippu aitamisel eri lähenemist.

3. TOETUSFOND VÄIKSEMATELE

Spordialaliitude ja kohalike spordiklubide tasandil on terav puudus rahast, nii arendustegevuseks kui ka uute projektide algatamiseks. Rahast rääkida on lihtne, aga elu on näidanud, et kõigil presidentidel on olnud raske sporti uut raha tuua.

Plaanin luua fondi, mis toetaks kohalike spordiprojektide algatamist maakondlikul tasandil ja väiksemate alaliitude arendusprojektide toetamist.

Olen avanud läbirääkimised ja saanud esimestelt toetajatelt kinnituse fondi rahastamiseks.

Usun sellesse, sest olen seda korra juba teinud - asutasime 5 aastat tagasi eraraha toel Saaremaa spordi- ja kultuuriprojektide toetamiseks MTÜ Vöimalus, mis on viie aasta jooksul finantseerinud erinevaid kohalike projekte rohkem kui 500 000 euroga. Olen näinud, millist mõju see avaldab Saaremaa spordile tervikuna ja usun, et üle kogu Eestimaa on sarnasest lähenemisest võimalik võita.

Eraldi toetusfondi loomine tähendab seda, et see raha ei tule ülejäänud saavutusspordi arvelt;

4. TREENERID

Väikeses riigis nagu Eesti ei ole võimalik olla edukas kõikidel spordialadel, samuti ei saa eeldada, et meil on kõikide erinevate alade ja distsipliinide tipptreenerid. Sport on muutunud aina rahvusvahelisemaks. Meie sportlastel ja alaliitudel peab olema piisavalt vahendeid, et palgata nii maailma tipptreenereid või lähetada tippsportlasi oma valdkonna spetsialistide juurde. Samal ajal tuleb tegeleda treenerite järelkasvuga ka Eestis. Vaatamata sellele, et kaks ülikooli jagavad meil erialast haridust, võidame aastas juurde alla 20 uue treeneri. Tuleb algatada konstruktiivne diskussioon koostöös Tartu ja Tallinna Ülikooliga, võtta eeskujuks maailma parimad praktikad ja nendelt õppida.

Peame suunama oma teraviku sisulise hariduse tõstmiseks, et treenerite arengut rohkem toetada – uusi teadmisi treeningmetoodikas tekib kiiresti, oluline on nende muutustega kaasas käia.

Minu eesmärk on hakata liikuma Treenerite Kolledži loomise poole, kus liidame Tartu ja Tallinna teadmised ja maailma parimad uued praktikad. Treenerite tasu peab tõusma ühtlaselt õpetajate ja haridustöötajatega vähemalt samale tasemele;

5. RAHVUSVAHELINE TEGEVUS

Olen 15 aastat osalenud rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide töös, toonud Eestisse ja viinud läbi kümneid rahvusvahelisi spordivõistlusi ja -üritusi. Paljudel neist on olnud tuhandeid osalejaid ja külalisi, kelle tulek Eestisse on avaldanud suurt majanduslikku mõju. Eesti Olümpiakomiteel võiks olla toetav roll selles osas, et aidata alaliitudel rohkem rahvusvahelisi võistluseid Eestisse tuua ning seeläbi alale lisaraha tagada.

Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas, olen nii Eesti Kergejõustikuliidu nimel kui koostöös Baltimaade ja Skandinaavia kolleegidega korduvalt kinnitanud, et seni kui sõda Ukrainas ei ole lõppenud, ei ole Venemaa ja Valgevene sportlastel kohta rahvusvahelises sporditegevuses. Sarnased otsused on vastu võtnud nii Euroopa kui Rahvusvaheline Kergejõustikuliit.

6. EOK JUHTIMINE

Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee ei täida oma tegelikku potentsiaali. Moodustatud on hulk komisjone, millel puudub selge reglement ja eesmärk ning mis ei ole esitanud nelja aasta jooksul ettepanekuid täitevkomiteele. Juhtimises tuleb tippjuhtkonna rolli oluliselt suurendada. Regulaarseks tööks on vajalik reaalselt toimivate ja EOK tööks vajalike komisjonide, minu hinnangul esmajärjekorras – tippspordikomisjoni, turunduskomisjoni, sportlaskomisjoni ja eelarvekomisjoni – olemasolu. EOK presidendi, asepresidentide ja tegevjuhi süsteemne iganädalane töö on vajalik organisatsiooni strateegiliseks juhtimiseks.

Me vajame inspiratsiooni, mida toovad tippsportlased ja nende võidud – see on osa meie kultuurist. EOK presidendina töötaksin igapäevaselt selle nimel, et meil oleks jätkuvalt tiitlivõistluste medaleid ja meie süsteem toetaks järelkasvu pealetulekut.

EOK presidendikandidaadi Kersti Kaljulaidi programmiga saab täismahus tutvuda SIIN. Kolmas kandidaat Urmas Sõõrumaa pole oma tegevuskava veel avalikustanud.