„Nii ei tohiks olla!“ Spordikohtu teema tekitas EOK presidendikandidaatide seas tulise arutelu

ETV debatisaates „Esimene stuudio“ olid kolmapäeval külalisteks Eesti olümpiakomitee (EOK) presidendikandidaadid Urmas Sõõrumaa, Erich Teigamägi ja Kersti Kaljulaid. Tulist arutelu pakkus Eesti Spordikohtu loomine.

Kaljulaidi hinnangul on EOK senised juhid teinud Spordikohtu loomeprotsessis suure vea. Kaljulaid viitas ka EOK sportlaskomisjoni esimehe Allar Raja sõnavõtule, kelle arvates vajavad EOK täiskogule suunatud Spordikohtu loomise dokumendid laiemat arutelu ja ülevaatamist, et tagada osapoolte (eriti sportlaste) õiguste igakülgne kaitse.

„Ma eeldan, et see [Spordikohtu loomine] ei lähe mitte ärakinnitamisele, vaid on korralikult läbi vaieldud, muuhulgas ka näiteks sportlaskomiteega. Juristidega konsulteerides on nad jõudnud järeldusele, et see dokument on sportlastele keeruliselt seeditav. Näiteks spordikohtu ette pääsemiseks, tuleb tasuda lõiv, mis on 2500 eurot. Samas kui kõige suuremate riigihangete vaidluste puhul on see pisut üle 1200 euro,“ kritiseeris Kaljulaid.

„Samuti on kahtlusi, et mõned Spordikohtu sätted on lausa põhiseadusega vastuolus. On ka probleeme, et meie nägemusel ei analüüsigi Spordikohus juhtumit ennast. Ehk sportlaskomiteel on tekkinud palju küsimusi, aga dokument on juba täitevkomitees. Nii ei tohiks olla!“ lisas ta.

Praegune EOK president Sõõrumaa aga selgitas, et Spordikohtu loomine ongi eelkõige sportlaste huvides ning täitevkomitee liikmetele on antud parandusettepanekuteks mitmeid võimalusi.

„Sportlased on vaidlejarahvas. Suuremad näited on sellised, kus kohtus on käidud üle kümne aasta. Paljude sportlaste karjäär on sellest tulenevalt rikkumisohus ja seetõttu alustamine umbes aasta tagasi protsessiga luua spordikohus, et menetlus oleks lühem, kiirem ja selgem. Ettevõtluses on selleks arbitraaž,“ sedastas Sõõrumaa.

„Mõelge ise, mida tahate, aga maikuus võttis täitevkomitee ühehäälselt, sealhulgas Allar Raja, Spordikohtu ettepaneku vastu. Saime tagasisidet, et osad pole sellest kuulnud, kuigi pidid olema. See ei olene minust vaid neist. Moodustasime seejärel Erichi juhtimisel võimalikult autoriteetse komisjoni ja küsisime kõigilt ettepanekuid. Nüüd, kui oli täitevkomitee, tõstsid kõik ühehäälselt käe ja vaatasin neile otsa, et kui te millegagi nõus pole, siis öelge seda kohe. Ja tuleb välja, et ikkagi kõigest aru ei saadud. Kahetsusväärne...,“ on Sõõrumaa sportlaskomisjoni kriitikast hämmelduses.

Teigamägi sõnul said nad Spordikohtu osas küll eelnevalt omajagu parandusettepanekuid, aga täitevkomitee koosolekul enam millegi üle ei vaieldud.

„Maikuu täiskogu ei võtnud vastu neid reegleid, mis olid mitmete alaliitude poolt kriitikat pälvinud ja juunis tuli umbes 35 muudatusettepanekut. Moodustatud töörühmas olid nelja alaliidu esindajad, EADSE spetsialistid ja kolm vandeadvokaati. Pidasime neli päris koosolekut, lisaks olid veel elektroonilised sõnavõtud ja vaidlused, mille eesmärk oli dokumendid 20. septembri täitevkomiteeks ette valmistada. Kõik täitevkomitee liikmed said aegsasti need dokumendid, kaasaarvatud Allar Raja, ja ma ei mäleta, et keegi oleks nende vastu vaielnud,“ lausus Teigamägi.