ARVUSTUS | Kumb murdus enne – Kontaveiti vaim või füüsis?

Fännide ja asjapulkade peas pikalt vindunud küsimus, kas Anett Kontaveiti spordikarjääri lõpetas ikka seljavigastus või vaimne väsimus, saab filmis „Anett“ kaudselt vastatud.

Anett Kontaveit on enda spordi- ja eraelu vahele selge piiri tõmmanud ning olnud ka suhetes spordimeediaga vast kõige professionaalsem atleet, keda siinmail nähtud. Kui kaamera käib, siis võlgu ei jää, kuid erinevalt 90% Eesti sportlastest telefoni teel kättesaadav ei ole. Intervjuusid väljaspool turniire jagas pigem vähe. Tegelikult oli Anetti meediapildis täpselt parajalt. Vähem oleks olnud imelik, rohkem jälle liiga palju.

Just ligipääsmatuse ja eksklusiivsuse tõttu oli tema karjääri lõpusirgest rääkiv dokumentaalfilm „Anett“ väga oodatud, kuigi oleks võibolla huvitavam tulnud, kui oleks filmima hakatud tema parimal aastal 2021, kui ta võitis neli WTA tiitlit kogu karjääri seitsmest ja pääses kaheksa maailma parema naistennisisti osalusel peetavale aastalõputurniirile. Ott Tänaku filmiga, mis võeti üles hooaeg enne tema maailmameistriks tulekut, oli mõnes mõttes sama häda. Üks tehti liiga hilja, teine liiga vara. Nii see dokumentalistikaga on – kunagi ei tea, kuidas pihta saad.