TÖÖINTERVJUU | Kersti Kaljulaid: iga projekt vajab viis kuni seitse aastat pärast algatamist ülevaatamist, nii ka Team Estonia
(59)
Kersti Kaljulaid on öelnud, et ei saaks Eesti olümpiakomitee presidendiks valituks osutudes selle töö eest palka võtta, sest saab juba ekspresidendina riigipalka, küll aga sooviks ta oma ametiaja jooksul valmistada ette pinnast, et seda töötasu võiksid võtta järgmised Eesti spordi juhid.
Juba kandideerimisprotsessi algusest saadik on Kaljulaid avalikes sõnavõttudes viidanud, et Team Estonia on sportlaste arvult läinud liiga laiaks ja vajaks korrastamist. „Iga projekt vajab viis kuni seitse aastat pärast selle algatamist eesmärkide täpsustamist ning ma arvan, et Team Estonia juures on ruumi vaadata, kas neile hästi noorukestele sportlastele, kes peavad nägema väga palju vaeva, jõudmaks C-kategooria vääriliste tulemusteni - tihti võibolla oma arengut ülearu kiirendades ja forsseerides -, ei sobiks paremini arengukõvera jälgimisest tulenev toetusmudel,“ rääkis Kaljulaid Delfi „Tööintervjuul“.
Nii nagu teisteltki kandidaatidelt, uuris Delfi ka Kaljulaidilt, mida arvab ta spordi pahupoolde kuuluvatest teemadest nagu ahistamine ja doping. „Meie spordi ja treenerite ühine väärtusruum peab muutma. Kui selline tegevus oleks ühiselt taunitav, ei oleks see kuidagi võimalik,“ vastas Kaljulaid küsimusele, kuidas kontrollida, et tegevuskeelu saanud treener keeldu ka järgiks, mitte ei treeniks oma õpilast edasi mitteametlikult, nagu Mehis Viru puhul tänasel päeval on juhtunud.
„Mulle tundub, et meie treeneritel ei ole täna 21. sajandi ühist väärtusruumi. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse üheks väga oluliseks rolliks on ennetav tegevus, et meie treeneritel oleks teadmine, kuidas vältida mitmeti mõistetavaid olukordi - see peab tekkima enne, kui asjad lähevad halvasti. Ning kui nad lähevad halvasti, tuleb osata neid ka diskreetselt menetleda. Eelkõige aitab siin see, et kui see pole ringkondades aktsepteeritav, siis seda juhtuda ka ei saa.“
