„Väga lihtsustatult öeldes tähistab koefitsient konkreetse meeskonna näiteks võidu tõenäosust. Võtke 100 ja jagage see konkreetse koefitsiendi numbriga ja saate protsentides kihlveokontori poolse arvamuse, milline on meeskonna või mängija võidutõenäosus. Kui koefitsient on 2, siis tähendab see, et võidušanss on 50%. Aga selleks, et see koefitsient sellise numbrina väljendada kasutame meie Epicbetis väga suures koguses igasugust statistikat, numbreid, mis aitavad meil neid tõenäosusi hinnata,“ räägib Špol.

Enamasti teeb töö ära arvuti, seda eriti näiteks suurte jalgpalli liigade osas, kus andmeid on palju. Samas on ka neid spordialasid, kus mängus on ka inimene, kes koefitsientide loomisel käe külge paneb. Špol, kes on varem ka koefitsiendimeistrina töötanud, toob välja juhtumi, kus Eesti võrkpalli esiliigas oli kuulda, et ühes meeskonnas ei astu kolm põhimeest väljakule ja nii sai mugavama koefitsiendi nendest nõrgem vastane.

„Kõige põnevam oli luua koefitsiente näiteks Eesti Laule või Eurovisioonile. Pole ju numbrilist statistikat, mis võiks anda võimaluse kellegi võidutõenäosusi hinnata. Siin tuligi kuulata neid palasid, lugeda arvamusi, vaadata uuringuid ja küsitlusi ja ma pean ütlema, et olime nende koefitsientide loomisega üsnagi täpsed,“ räägib Špol.

Saates räägime lahti ka selle, mis tähendab Aasia händikäpp ja kuidas saab panustada sellele, et mõnes mängus lüüakse üle 2,5 värava. Lisaks rõhutab ka Špol, et spordiennustus ei ole viis, kuidas endale raha teenida, tegemist on ikkagi meelelahutusega, mida peaks pidama samaväärseks kinos käimise või mõne muu ajaviitmisviisiga. Kui kellelegi on aga tekkinud probleem mängurlusega, siis tuleks kindlasti otsida professionaalset abi.

Pikemat arutlust koefitsientide teemal kuula juba saatest!

Epicbet'i spordiennustuse platvorm.

Jaga
Kommentaarid