100 meetri tõkkejooksu olümpiavõitja: mind vägistati, kui olin viieaastane. Hiljem küürisin end WC-s verest puhtaks

1996. aastal Atlanta olümpiamängudel 100 meetri tõkkejooksus triumfeerinud rootslanna Ludmila Engquist rääkis äsja ilmunud elulooraamatus muuhulgas ka rasket lapsepõlvest, millest tal on siiani sünged mälestused.

Sünge loo juured viivad 1969. aastasse. Engquist oli toona viieaastane ning tema pere elas ühiselamus koos kahe teise perega. Rootslanna kirjeldas elulooraamatus intsidenti, kus temaga ühe katuse all elanud teise pere 14-aastane poeg soovis temaga täringumängu mängida. lõbus ajaviide võttis aga peagi kurjakuulutava pöörde.

Ühel hetkel palus poiss Engquistil diivanile pikali heita. Ta ulatas talle mündi, mille käskis endale peopesasse pista. „Ta istus mu ette põlvili diivanile ja hakkas püksinööpe lahti tegema. Ta ei pidanud mind kinni hoidma. Lamasin paigal ja pigistasin käes olevat münti nii tugevasti, et mul hakkas valus. Sulgesin silmad. Pisarad maitsesid soolaselt. Hiljem küürisin WC-s kõik vere maha, et keegi ei märkaks,“ kirjeldas Enqquist elulooraamatus.

Poiss ähvardas rootslannat, et too ei räägiks juhtunust vanematele. Hiljem toimus Engquisti sõnul sama asi veel kaks korda.

„Lõpetasin aja peale juhtunule mõtlemise. Ajasin mõtted eemale ja sulgesin kaane. Alati see ei õnnestunud. Kuid piisavalt sageli õnnestus, et sellega toime tulla,“ lisas ta.

Venemaal sündinud Ludmila Engquist (sünninimega Ljudmila Narožilenko) sai Rootsi kodakondsuse 1996. aastal, olles juba kolm aastat enne seda abiellunud Rootsi kergejõustikumänedžeri Johan Engquistiga. Rootsi lipu all krooniti Engquist ka 1997. ja 1999. aastal maailmameistriks.