Karol Mets: kuigi palusin rahulik olla, kaotasime korraks pea. Väga kurb!
(18)
Eesti jalgpallikoondise kapten Karol Mets jäi Rahvuste liiga hooaja avamängus Slovakkia vastu rahule, kuidas meeskond võitles, kuid mängu ainus värav 70. minutil teeb mõistagi tuska.
„No kurb. Väga kurb! Lõime minut enne ise suluseisust värava. Ei tea, mis toimus. Võibolla kaotasime korraks pea. Ütlesin küll: rahu-rahu! Need on ohtlikud kohad – peale näilist suurt õnnestumist võib tulla selline eksimus sisse. Jalgpallis on esimesed viis minutit pärast väravat ohtlikud. Väga kurb. Põrkas jalast õnnelikult neile ette. Midagi pole teha...“ nentis Mets.
„Suutsime ise tekitada küllakti okeid võimalusi. Slovakkia on tugev meeskond. Teadsime, et peame kaitses palju kannatama, mida me ka suutsime. Eeldada, et [Karl Jakob] Hein saab teha Slovakkia vastu null tõrjet, on ka natuke naiivne. Hein oli tubli. Tegi oma töö ära. Meil oli ees momente, natuke jäi puudu. Üldpildis jääb kurb maitse suhu.“
Sinisärgid pidasid Jürgen Henni juhendamisel alles kolmanda mängu, mistõttu ollakse Metsa sõnul ladusast kokkumängust veel üsna kaugel: „Parandamisruumi on kõvasti. Oleme alles algusfaasis - kolmas mäng, teise laagri keskpaik. Läheb ikka aega veel, et kujuneksid välja kindlad harjumused ja kohaneksime treeneri nõudmistega. See protsess on natuke pikem.“
Miks Eesti avapoolajal nii tihti Slovakkia surve alla jäi? „See on nende klass,“ vastas Mets. „Meie peame seda kvaliteeti endal tõstma, et kui me palli võidame, siis seda kohe tagasi ei annaks. Nii tekivadki paraku perioodid, kus istume pikalt kaitses. Kui panite tähele, siis vastaste ründajad said küllaltki hästi vigu kätte, kui nemad surve all olid. Meie aga peame esmalt andma ründajale võimalusi pikali minna. Sööt peab olema selline, et ründaja saab positsiooni sisse võtta ja palli katta. Ei ole nii, et löön talle palliga kõhtu, kata nüüd ja tee midagi... Peame andma ründajale võimaluse oma sööduga palli säilitada - see hakkab altpoolt pihta.“
Pühapäevasele võõrsilmängule Rootsiga on Metsa sõnul tänasest kaasa võtta võitluslikkus: „See peabki olema meie mängu alus. Selle faasiga olen väga rahul. Meeskond pingutas. Kõik tahtsid. Viimased 10–15 minutit surusime, võitlesime ja tõesti otsisime seda viigiväravat.“
Mets tänas ka Lillekülla tulnud 6128-pealist publikut: „Nagu nägite, viimased 10 minutit oli rahvas püsti ja nõudis. Siiralt oleks tahtnud neile viigiväravat lüüa. Publiku toetus oli väga suur ja oluline. Suur tänu kõigile, kes nii hilja õhtul siia tee leidis. Olen väga tänulik.“
