2022. aasta veebruaris ründasid Venemaa väed Ukrainat ning peagi lülitati meie idanaabri sportlased rahvusvahelisest spordielust välja. Ka Pariisi olümpial tohtis osaleda vaid käputäis venelasi ja sedagi peale taustakontrolli tegemist neutraalse lipu all.

Aga ka Venemaa riigijuhte üleüldse häirib, et nende sportlased ei saa tipptasemel võistelda? President Putini viimane intervjuu näitas, et asi läheb neile korda küll.

„Rahvusvahelise olümpiakomitee praegused juhid tegutsevad kollektiivse lääne ja eeskätt USA käsul, mistõttu nad trambivad jämedalt jalge alla olümpiaideaalid. Selle asemel, et võidelda sportlaste õiguste, olümpialiikumise terviklikkuse ja universaalsuse eest, tegelevad nad oma staatuse, võimu ja rahalise heaolu säilitamisega,“ rääkis ta.

Putin möönis, et teda häirib, et nende riigi sportlased ei tohi oma rahvussümboolikaga võistelda. „Asjad on jõudnud sinnamaani, et rahvusvahelistel turniiridel kaotati sõnad „Venemaa“ ja „venelane“. Kõik see rikub avalikult olümpiaharta aluspõhimõtteid, millega pole lubatud spordi politiseerimine,“ leidis jätkuvalt süütuid ukrainlasi tapva Venemaa riigi president, et poliitika ja sport peaks olema lahus.

Putini meelest näitavad spordiliikumise tõelist demokraatlikku olemust hoopis Venemaal toimuvad rahvusvahelised spordiüritused. Näiteks Kaasanis toimusid spordi- ja e-sporti ühendanud Phigital Future Games, juunis samas linnas peetud BRICS-i mängud ning järgmisel aastal Moskvas ja Jekaterinburgis peetavad sõpruse suvemängud. Arusaadavat lääneriikide atleedid neis kaasa ei löö.

„Jätkame spordiliikumise demokratiseerimist, kunstlike tõkete ja piirangute kaotamist ning riiklike ja rahvusvaheliste spordiürituste formaatide laiendamist,“ leidis ta.

Jaga
Kommentaarid