Haukanõmm: olen 110% kindel, et olümpia otseülekanded tekitavad Eestis väikse paraspordi buumi

Kolmapäeval algaval Pariisi paralümpial esindab Eestit viieliikmeline sportlaste delegatsioon. Sama suur oli meie koondis ka kolm aastat tagasi Tokyo paralümpial. Suurimad medalilootused on eestlastest kettaheitjal Egert Jõesaarel ja ujujal Matz Topkinil.

Eesti koondise teele saatmise üritusel Delfiga vestelnud Eesti Paralümpiakomitee president Monika Haukanõmm tõdes, et medaliga Prantsusmaalt tagasi tulla oleks suur asi, kuid medaliootuse kõrval tasub oodata ka seda, millist mõju avaldavad esmakordselt Eestis näidatavad paralümpia otseülekanded kohalikule paraspordile.

Monika Haukanõmm, kuidas teie tänase delegatsiooni suurusele vaatate? On seda vähe, palju või parajalt? Kas koondis võiks olla suurem?

Ka eelmisel paralümpial Tokyos oli meil viis sportlast. Ehk me oleme oma heal tasemel. Lootsime Pariisi saada seitse sportlast, aga päris kõiki ei saanud. Muidugi võiks olla rohkem, aga see on suhtliselt optimaalne, arvestades, kui palju on meil neid inimesi, kes on võimelised maailma tasemel tulemusi tegema. Meil on tulemas noort lootustandvat järelkasvu. Lisaks sportlaste numbrile peame oluliseks alade variatiivsust. Oleme harjunud, et meil on ujujad ja mõnikord ainult ujujad. Aga meie jaoks on oluline, et meil on täna ka kergejõustik esindatud ning esimest korda ka triatlon. Teeme paralümpiakomitees tööd alade nimistu laiendamise nimel. Kõik inimesed ei taha ujuda või kergejõustikku teha. Mõni tahab äkki vehelda, teha ratastoolitennist või istevõrkpalli või midagi muud. See on see, mille nimel me töötame. Võibolla on järgmistel mängudel alade ampluaa juba laiem.

Kes konkreetselt peaks seda head tööd tegema, et kandepind oleks laiem?

Peame koostööd tegema kõikidel tasanditel. Esiteks on see natuke rahastamise küsimus. Teiseks teadlikkuse küsimus. Ka kehalise kasvatuse treenerite koolitamise ja õpetamise küsimus. Kui näiteks Võru linnas on üks väga andekas noor, kes tahab tegeleda näiteks bocciaga (sarnane petangile, mängitakse ratastoolis - toim), siis meil oleks talle pakkuda treenerit ja tingimusi. Siin peab kokku saama sport ja sotsiaalvaldkond, et pakkuda tugiteenuseid ja transporti, et nad jõuaks trenni ja et see oleks rahaliselt võimalik, et meil oleks motiveeritud treenerid ja loomulikult abivahendid.

Kui suur on teie lootus, et tänu otseülekannetele saab paralümpia olema Eestis senisest veel rohkem meediapildis ja et see kõik tekitaks paraspordis väikse buumi?

See tekitab väikse buumi - ma olen selles 110 protsenti kindel. Need riigid, kes räägivad raadios paralümpiast ja näitavad otseülekandeid - sealhulgas kõikvõimalikke alasid, ka neid, mida selles riigis ei harrastata - see tõstab teadlikkust ja avab silmi. Võibolla leitakse üles need inimesed, kes tahaksid seda teha ja leitakse ka toetajaid, kes ütleksid: „Vau, kui äge! Miks meil pole Eestis sellist ülimalt vaatemängulist ala nagu ratastooliragbi või istevõrkpall, mida saab teha oma pereliikmetega, kes on terved?“

Uuringud näitavad, et kui riigid kannavad paralümpiamänge üle ja räägivad sellest ning on eeskujud, siis see tegelikult kasvab. Rahvusvahelise paralümpiakomitee president Andrew Parsons väitis, et osades riikides on paralümpiamängude vaatajanumbrid tõusnud juba suuremaks olümpiamängude omast, sest see on midagi teistsugust ja lihtsalt nii äge, et seda peab vaatama!

Pariisi olümpialt Eestile medalit ei tulnud. Kas seetõttu on teie koondise medalipinge veel suurem?

Hea küsimus. Muidugi me loodame medalit. Meil on tegelikult medalipotentsiaal olemas, aga kas sel päeval läheb kõik õnneks ja õnnestub 110 protsenti, kas me jõuame kõik tervelt kohale, kas meil Pariisis kõik sujub ja sportlastel on hea meeleolu... Loomulikult me lähme kohale selle lootusega, et toome ühe medali.

Kellele me selle koorma peale paneme?

Ennustamine on ju tänamatu töö, aga tegelikult on meil võimelised üllatama nii Egert Jõesaar kui ka Matz Topkin. Neil kahel on see võimalus kõige suurem. Medal on kindlasti suur asi, aga et me seal üldse olemas oleme ja näitame ennast, muudame ühiskonna suhtumist - see on tegelikult ka tähtis. Veelkord, sellest lihtsalt tulevad väga ägedad kaks nädalat!

Tänase seisuga on paralümpiale minemas ka 90 Venemaa ja 8 Valgevene sportlast. Olete te meie sportlastele andnud mingeid suuniseid, kuidas nad peaksid käituma, kui peaksid näiteks venelasega ühele poodiumile sattuma? Kas peaks kätlema või nendega üldse ühele pildile jääma?

Meil pole tegelikult otseselt selliseid reegleid paika pandud, sest me lähtume eeldusest, et paralümpiale saavad tulla need Vene ja Valgevene sportlased, kes on väga selgelt deklareerinud, et nad on sõja vastu ja ei poolda seda. Nad võistlevad neutraalsetena, ilma sümboolikata. Kui nad ka vastavalt käituvad, paljastamata mingit salasümboolikat, siis loomulikult suhtume neisse kui tavalistesse sportlastesse.

Eks me ikka tunneme väikest pistet südames. Aga kui nii on rahvusvahelisel tasandil otsustatud, siis me loomulikult aktsepteerime seda, kuigi meie seisukoht on üks ja ühene - ja me oleme seda väga selgelt öelnud -, et nende riikide ja sportlaste koht ei ole maailma kõige suuremal paraspordi peol.

Pariisi paralümpia otseülekanded on nähtavad Delfi TV-s, ava- ja lõputseremooniat näitavad Delfi ja ETV korraga. Täpsema ülekannete kava avaldame esmaspäeval.

Paraolümpiast on saanud paralümpia

Eesti paralümpiakomitee teatas pressiteate vahendusel ja palus ka avalikkuselt, et edaspidi kasutataks sõna „paraolümpia“ asemel „paralümpiat“.

„Lähtuvalt Rahvusvahelise Paralümpiakomitee reegliraamatu p.2.10.1, kus on toonud välja terminoloogia kasutamise, sõnu „para“ ja „olümpia“ koos ei kasutata. Selle asemel kasutatakse väljendit „paralümpia“. Vastavalt sellele nõudele on kohendatud ka Eesti Paralümpiakomitee nimi,“ seisab EPK presiteates.

„Sellest lähtuvalt on aeg edasi liikuda ja korrastada eesti keeles mõlemat seni mõlemat pidi kasutatavad variandid – paraolümpia ja paralümpia. Eesti Keele Instituudi hinnangul on mõlemad väljendid korrektsed.

Eesti Paralümpiakomitee on otsustanud, et koos eesliitega „para“ ei kasutata enam sõna „olümpia“, vaid eemaldame o-tähe ning kasutame väljendeid nagu paralümpia, paralümpiamängud, paralümpialiikumine, paralümpialane, paralümpiasportlane, paralümpiakomitee jne.

Samuti teeb EPK EKI-le ettepaneku muuta oma seisukohta ja minna edasi ilma o-täheta.“