Sissejuhatavale küsimusele, mis jäi Pariisi olümpiast meelde, vaatas Sõõrumaa laia pilti. „Publik, see jäi meelde. Kujuta ette, sulgpall, kell kaheksa hommikul ja tribüünid on täis. Arvasin, et pealtvaatajad ilmuvad välja, pead unised, peale lõunat, aga ei, kohal oldi varakult. Ja teine, mis märkimist väärib, oli prantslaste rõõm iga õnnestumise puhul. Kui staadion rõkkas oma poisi Makenson Gletty iga etteaste korral, hakkasin otsima, kas ta ajab taga medalit. Ei, ta oli ka meie Karel Tilgast tagapool, sai lõpuks 12. koha,“ tõdes Sõõrumaa, andes sellega vihje, et meilgi tuleks piskust rõõmu tunda.

Ka Eestis otsiti õnnestumisi. Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles oli rahul, et „I“, millele jäi punkt panemata, oli rasvane, nooremad ajakirjanikud kiitsid emotsioone, aga vana spordipeeru meelest oli Pariis põrumine, medalit ei tulnud. Sinu hinnang?