KOMMENTAAR | Nuttev Novak Djokovic andis Pariisi olümpiale sootuks teise tähenduse

37-aastane Serbia tennisist Novak Djokovic krooniti pühapäeval Pariisi olümpiavõitjaks. Seda finaalis, mis läheb igavesti spordiala ajalukku.

Oli väheseid, kes uskusid Pariisi olümpia eel 24-kordse suure slämmi tšempioni võimalustesse võita puuduolev kuldmedal. Seda suuresti põlvevigastuse tõttu, mis alates Prantsusmaa lahtiste kaheksandikfinaalist Serbia tenniselegendi painanud oli. Kusjuures põlve vigastas Djokovic täpselt samal väljakul, kus ta olümpiavõitjaks krooniti.

Djokovici põlvejamad said Philippe-Chatrier´i väljakul alguse 3. juunil Prantsusmaa lahtiste kohtumises Francisco Cerundolo vastu. Alates tollest hetkest algas võitlus ajaga, mille jooksul serblane tõestas, et on inimene teiselt planeedilt. Serbias ebajumala staatuses olev tennisist käis meniskilõikusel, naastes imekombel väljakule vähem kui kuu aega hiljem Wimbledoni tenniseturniiril, kus tal tuli finaalis tunnistada Carlos Alcarazi paremust. Nüüd, kaks kuud ja üks päev hiljem võitis Djokovic karjääri esimese olümpiakulla.