„Eks segaduse faktor on iga korralduse puhul erinev. Et püüda viimast võidutorget näha, pidime tegema kolm ringi ümber maja, et isegi mitte õigest kohast, vaid tagaukse kaudu sisse tulla,“ muljetas Karis, kes Differti veerandfinaali saab juba rahulikult täies mahus nautida. „Loodame, et tuleb pikk päev, aga see kõik on seda väärt. Soovin kõigile sportlastele siin jõudu ja edu!“

Karis jälgis eile Eiffeli torni juures VIP-tribüünilt ka olümpia avatseremooniat, jäädes Reutersi fotograafi kaamera ette internetis laineid lööva hetkega. Ühel hetkel läksid Pariisi kohal taevaluugid valla ning vihmakeebi selga saamisega läks kõigil kiireks. Väike vihm presidenti ei morjendanud.

„Tuju see ei rikkunud. Sõltub riikidest ja inimestest. Mõned on tusased, mõned on palju raha maksnud ja pidid vettinud toolil istuma... Meie küll ei lase sellel tuju rikkuda. Istusin kõrvuti hea Soome kolleegiga, kellega meil oli väga lõbus,“ pajatas Karis.

Millised muljed presidendil tseremooniast jäid? „Avamine on avamine. Jällegi, hea on võrrelda Eestiga. Eelmise aasta laulupeol saime kõik märjaks. Olümpial samamoodi. Üritus ise oli pompoosne. Sellised üritused on ennekõike teleüritused. Ka meie, kes me seal istusime, nägime enamus asju läbi teleekraani. Meie saime märjaks. Kes vaatas seda pubist või kodust, vaatas kuivas,“ lausus Karis.

Mitteametlikke kohtumisi teiste riigipeadega oli Karisel eile mitmeid. „Neid oli palju. Need olid lühikesed. Pikki vestlusi ei aretatud. Seda atmosfääri ilmestab tõsiasi, et omavahel suhtlevad ka need riigijuhid, kes muidu on vaenujalal nii poliitiliselt kui ka sõjakontekstis. Siin jääb see tahaplaanile. Poliitilisi küsimusi püütakse lahendada humaansemal viisil. Võibolla aitab see mõnda konflikti ära hoida või teist lõpetada,“ märkis Karis.