Rasmus Mägi võis Pariisis teha Eesti spordi kahetsusväärset ajalugu ehk olla meie viimane jooksja, kes jõuab olümpial finaali ehk kaheksa parema sekka. Või kui veelgi karmimaks minna: äkki oli 400 meetri tõketemees Mägi viimane Eesti jooksja, kes üleüldse olümpiale pääses? Sest kui vaadata Maarjamaa jooksjate taset, siis Mägi on ainus, kes võiks nelja aasta pärast Los Angeleses startida, kui ta sinnamaani vastu peab.

Eesti kergejõustik on mutta vajunud. Pole heitjaid ega tõukajaid, on vaid kümnevõistlus, Mägi ja kõrgushüppaja Elisabeth Pihela (kes silma ei paistnud), kui Pariisi seltskond kokku võtta. Paraku on Mägi ainus, kes meie jooksukultuuri edasi kannab. Sportlasi justkui oleks, treenerid teevad tööd ja saavad palka, ainult ei tooda midagi. Ehk siis Erki Noole väljendit kasutades käib seasörk, olümpialootust pole kellelgi, isegi õhkõrna mitte.