DELFI PARIISIS | Veteran-delegatsioonijuht Martti Raju: hulluks läheb asi siis, kui bussijuht võistluspäeval jama kokku keerab

Alguses valitseb igal olümpial kaos. Õnnetus seisus on varakult võistlustulle astuvad sportlased, kel pole aega korralduse paika loksumist oodata.

Saabunud suurele spordipeole, mille suurejooneliseks avapauguks alles valmistutakse, tabab sportlasi ja ajakirjanikke alati ahastus: enamik asju ei toimi nii, nagu on raamatus kirjas ja kokku lepitud. Järjekorrad on pikad, bussid ei välju õigel ajal. Väsimus, nälg, janu. Kõik on kole ja paha. Ähmi täis on ka vabatahtlikud, kes on küll treenitud, kuid kohkuvad samuti töötempo ja ootamatute olukordade ees. Tulemuseks on väiksemat sorti kaos.

„See korraldus on pehmelt öeldes katastroof! Suurem osa ajast möödub bussis oodates, bussis istudes, toidujärjekorras oodates,“ ahastas Eesti esiujuja Eneli Jefimova treener Henry Hein kaks päeva enne avatseremooniat, kui logistiliste probleemide tõttu pidi Jefimova oma treeningukavas muudatusi tegema, sest polnud jõudnud tavapärast lõunauinakut teha. „Korraldajad pole hetkel vist aru saanud, mis võistlusega on tegemist. Loodetavasti leitakse veel bussijuhte, kokkasid ja ahjusid, et see asi siin käima saada.“