Inglaste peatreener Gareth Southgate otsis terve turniiri vältel õiget asetust ja koosseisu, kes võiks võita. Selle mängu põhjal tundub, et ta leidis toimiva koosluse ja asetuse. Pärast kaotusseisu jäämist mängis Inglismaa oma parimad 40 minutit sellel turniiril. Holland suutis teiseks poolajaks teha omad korrektuurid, et mängu tasakaalustada ja võrdsustada ning siis polnud inglaste ülekaal enam nii suur.

Inglismaa vahetas 81. minutil väljakule ründaja Ollie Watkinsi, kes sekkus kapten Harry Kane’i asemel. Üheksa minutit hiljem tõusis Watkins inglaste sangariks, lüües võiduvärava, mis viis nad finaali. Southgate on hea treeneri vaistu abil pannud terve turniiri vahetustega täkkesse. Kahkesandikfinaalis Slovakkia vastu päästsid inglased viienda üleminuti pikast audisisseviskest lisaaja, kuid ka seal olid need tema vahetused, kes tõid muutuse, tuues näiteks Ivan Toney väljakule. Lõpuks peab mängija töö platsil ära tegema, aga see eeldab treenerilt otsuse tegemist, et ta väljakule saata.

Alati võib vaidlema jääda, et kas vahetused oleks pidanud tegema varem ja kas mänge oleks pidanud võitma veenvamalt, aga lõpuks see on fakt, et Southgate’i vahetused on toonud tulemuse. Sellest ei saa mööda vaadata ning inglaste peatreener väärib selle eest tunnustust. Ma ei tea, kas see on surve tulemus, aga Southgate julges teha otsuse, et mängida turniiri otsustavat faasi viie kaitsjaga. Julgen öelda, et see on töötanud, sest vähemalt praeguses mängus oli pilt kõige loogilisem ja meeskond töötas kõige paremini.

Televiisori vahendusel ei jäänud sellist muljet, et Holland oleks midagi valesti teinud, mille tõttu nad finaalikohast ilma jäid. Nad tegid vaheajal õiged korrektuurid ja said mängu uuesti enda kontrolli alla. Mulle tundus, et Hollandi edasipääs jäi üleüldise kvaliteedi taha. Ma arvan, et kogu turniiri vaates läks nende jõudmine poolfinaali veidi radari alt ja nad natuke ületasid end. Nad parandasid end turniiri käigus, leidsid ühel hetkel oma mängu ning olid rohkem Hollandi nägu. Nad tegid see turniir oma ära ja usun, et Hollandis ollakse rahul oma koondisega.

Huvitav on näha, kuidas riik ja kohalik üldsus reageerib sellele, et Inglismaa jõudis finaali. Siiani oli meelestatus pigem negatiivne, hoolimata sellest, et Southgate on kogu aeg teinud suurturniiridel tulemust. Saan aru, et kõik ootasid mänguliselt palju enamat materjalist, mis tal kasutada on. Oodati nii tulemust kui ka sellele vastavat mängupilti. Praegu pole tulemused olnud niivõrd veenvad, aga usun, et finaaliks on terve riik nende taga. Kui Southgate ja Inglismaa peaks turniiri võitma, siis arvan, et tema ajale saab tagasi vaadata kui edukale perioodile.

Tänavusel EM-il on jäänud veel üks mäng, kui finaalis kohtuvad Hispaania ja Inglismaa. Sisetunne ütleb, et Inglismaa võidab, kuigi 90% turniirist on näidanud, et nad ei peaks võitma. Kui üritada enda jaoks ära põhjendada, kes peaks võitma, siis loogika ütleb, et see peaks olema Hispaania. Ometi kõhutunne ütleb vastupidist, sest nad on mitmest rasksest olukorrast välja tulnud ja selliseid üleelamisi ei saa alahinnata. Ma täpselt ei tea, mis nende meeskonna sees toimub, aga hoolimata kõigest, mis neid ümbritseb, tundub inglastel olevat tugev meeskonnavaim.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena