Aivar Pohlak: turniiril parima mängu teinud prantslased kaotasid turniiri parimale meeskonnale

Poolfinaalile pileti ostnud sakslased tühistasid Cucurella

Hispaania – Prantsusmaa 2:1

Selle EM-finaalturniiriga seoses on minu käest kõige rohkem küsitud, et miks meie ja mina kirjutame mängude kohta tasuta arvamuslugusid Delfile, kes meie ja minu kohta igasugust „sitta“ (NB! see ei ole mitte minu, vaid küsijate väljend) kokku kirjutanud. Olen seepeale öelnud, et me ei pea õigeks vastata halvale halvaga ega reageerida provokatsioonile, mis muutub omakorda järgmiseks provokatsiooniks ning kõige lõpuks on ajastu selline, et kui sa negatiivsusega toime ei tule, siis on võimatu avalikus ruumis toimetada. Ehk siis me võtame olukorda nagu treeningut ning tagatipuks hindame lojaalsust ühe suurima väärtusena – ei mäletagi enam, millal esmakordselt siia suurturniiride mängude kohta kirjutama hakkasime.

Poolfinaalide eel maadlesid kolm võistlustele jäänud koondist sarnase teemaga. Tõsi, inglaste jaoks oli justkui hullem möödas, aga see-eest pidid Deschamps ja Morata andma teada, mida nad mahategevatest kommentaaridest arvavad. Prantslaste treener arvas, et kellele nende mäng ei meeldi, võib teisi meeskondi vaadata ja hispaanlaste kapten mõtles negatiivsusest pääsemiseks koondisemängudega lõpu teha ning välismaale mängima kolida.

¤ ¤ ¤

Kohtumine algas, nagu oodatud – Hispaania keerutas palli ja Prantsusmaa oli kaitseasendis. Selliselt jõuti kiiresti esimese võimaluseni, aga Fabian Ruiz lõi healt positsioonilt peaga üle.

Seejärel tuli prantslaste esimene vasturünnak ja kohe sinna otsa teine ning 9. minutil olid nad 1:0 ees. Prantsusmaa mängis turniiri parimat mängu ja see väljendus ruumi leidmises Hispaania tagalas ning palli kiiretes õnnestunud ületoomistes sinna.

Ühtäkki olid hispaanlased hädas ja kindlust kaotamas ning initsiatiiv vastase käes. Jesus Navase 14. minutil võetud kollane kaart võis olla tagantjärele mõeldes võtmehetk – Adrien Rabiot muutis suurepäraselt suunda ning oleks järgmise puutega mänginud palli Mbappele, kel ees vaba tee väravani.

Ja siis lõi Lamine Yamal 21. minutil imeilusa viigivärava, Dani Olmo viis 4 minutit hiljem Hispaania juhtima ning kõik oli taas nii, nagu enne mängu tundus.

Yamali värava ajal võis Mike Maignan Prantsusmaa puurilukuna olla pisut kaugel väravajoonest, see tähendab värava toonud löögi tõrjumise jaoks mitte just parimas positsioonis ning Olmo löök tundus kohapeal vaadates algselt suunduvat väravast napilt mööda - esialgu kuvatigi, et tegemist on Jules Kounde omaväravaga, aga ühel hetkel taastati tabamuse autorina Dani Olmo. Kui Hispaania esimese värava juures oli eriline noore Yamali löök, siis teise puhul tuleb rääkida Olmo fantastilisest puutest värava suunas, mis tehtud pigem ebaloogilisest kehaasendist.

Edasi läks, nagu pidi – Hispaania püüdis hoida palli, Prantsusmaa seda kätte saada ning rünnata. Teisel poolajal tegi Deschamps hulganisti ründavaid vahetusi, aga sellist initsiatiivi, nagu neil mängu alguses oli, tagasi saada ei õnnestunud. Üks võimalus siiski tekkis – 86. minutil sai Mbappe vasturünnakul jooksma ning kastis heale löögipositsioonile, aga pall läks kõrgelt üle värava. Tundus, et ründaja pidi löögiruumi säilitamiseks kiirustama, aga võib ka olla, et ninaluumõra mõjus siiski mehe mängu- ja löögikindlusele pärssivalt.

¤ ¤ ¤

Hispaania on finaalis ja praegu võib öelda, et nad on mänginud selgelt turniiri parimat jalgpalli. Homme selgub, kes hakkab pühapäeval Berliinis seda väidet kummutama.

¤ ¤ ¤

Tulin Müncheni poolfinaali ajaks Saksamaale tagasi ja vaatasin mängu tribüünilt. Pealtvaatajaid oli laias laastus kolme sorti – prantslaste toetajad, hispaanlaste toetajad ning sakslased, kellel õnnestunud osta pilet poolfinaalile, lootuses näha väljakul oma koondist või siis lihtsalt saada osa Euroopa meistrivõistluste poolfinaalmängust.

Kui Marc Cucurella esimese pallipuute järel tribüünid huilgama kukkusid, arvasin, et prantslastest fännidel on mehe vastu midagi isiklikku. Teise buuu… ajal sain aru, et need pole prantslased, sest nood laulsid samal ajal mingit muud laulukest ja mõtlesin, et nüüd on küll midagi hullu lahti – mees on kas jätnud kusagil mingi väga selge seisukohta välja ütlemata või siis muu jamaga hakkama saanud – kuni taipasin, et poolfinaalile pileti ostnud sakslased oleksid ikkagi eelkõige tahtnud teisipäeva õhtul Allianz Arenal oma koondist näha ning otsustasid kättemaksuks Cucurella tühistada.

Kusjuures esimeste huilgamiste järel oli segaduses hispaanlaste vasakkaitsja isegi – sedavõrd ootamatu ja isegi ebaloogiline oli pealtvaatajate reaktsioon.

Huvitav saab olema näha, kas saksa publiku viha saadab Cucurellat ka finaalmängu ajal või on selleks ajaks kaine mõistus emotsioonidest jagu saanud.