Hamburgis oli kohtumise eel palju sagimist, inimesed olid mängu ootel. Sakslased olid meeskonna üle uhked, kuid samas valitses ka mängu suhtes ootusärevus. Hispaania tekitas kohalikes sakslastes palju ärevust, sest tegemist oli tugeva vastasega. Keegi ei tahtnud, et kodune EM nii pea lõppeks.

Mängu algus oli agressiivne ning keegi end duellides tagasi ei hoidnud. Terve poolaeg jätkus samas rütmis. Sakslased läksid duellidesse veidi tugevamalt: tehti vigu karistusala lähistel ja võeti kollaseid kaarte. Pigem tehti ennetavalt viga, vältides nii riske, et olukorrast sünnib seejärel midagi enamat.

Esimene poolaeg oli mäng väga võrdne ning mõlemad otsisid oma võimalusi. Parimad olukorrad tekkisid sakslaste ründajal Kai Havertzil, kes esmalt sai Joshua Kimmichi tsenderdusest peaga löögile ja teine variant tekkis Antonio Rüdigeri diagonaalsöödust, mille ta võttis rinnaga maha ja läks seejärel parema jalaga löögile, kuid kahjuks ta ei saanud jõudu taha.

Nii Hispaania kui Saksamaa palliga mäng oli küllaltki tugev. Kui vastane suudeti oma poolele suruda, siis nägime korralikke positsioonirünnakuid. Mõlemad võistkonnad leidsid hästi vabu ruume ja kasutasid neid ära, kuid kahjuks me ei näinud esimesel poolajal viimasele kolmandikule jõudes otsustavat pealelööki ega suurepäraseid võimalusi.

Saksamaa pressingu puhul oli huvitav näha, et nad ei läinud survestama hispaanlaste väravavaht Unai Simóni. Kui temal oli pall, siis jäid sakslased hispaanlastega väljakul mees mehe vastu. Hispaania üritas palju pika palliga käike ette leida, kuid Saksamaa keskkaitsjad Rüdiger ja Jonathan Tah lõid need tagasi.

Karol Mets.

Hispaania pressingu eesmärk oli pallikaotuse järel see kiiresti tagasi võita, mis neil ka kohati õnnestus. Poolaja lõpus sai Dani Olmo selle tulemusena pealelöögile. Kui esimene pressing ei toiminud, siis tulid mõlemad meeskonnad palli alla ja olid oma väljakupoolel kompaktselt. Organiseeritud kaitsetöö tõttu ei tekkinud kummalgi meeskonnal ka esimesel poolajal väga palju momente.

Teise poolaja eel tegid mõlemad meeskonnad vahetusi, mis näitas, et kumbki polnud oma mänguga täielikult rahul. Vahetuste järel sai parema hoo sisse Hispaania, kes oleks võinud Álvaro Morata võimalusest ka juhtima minna. Kui õhus jäi Morata kõikides duellides kaotajaks, siis maas oli ta Saksamaa kaitsjatest nobedam. Mõned minutit hiljem sai Hispaania heale poolaja algusele teenitud tasu. Sakslased kaitsesid puudulikult oma karistusala tagust ning Lamine Yamal leidis hästi vabasse tsooni liikunud Olmo. Esimesel poolajal veidi vaikseks jäänud värava autor alustas teist poolaega bravuurikalt ning tegi väga ilusa soorituse.

Pärast väravat tundus sakslastel korraks olevat peata olek, kus Hispaania oleks võinud kontrarünnakust minna ka 2:0 juhtima, kuid nad ei lahendanud kaks-kahele ja kolm-kolmele tekkinud olukordi. Saksamaa tegi pärast väravat kiirelt vahetused, tuues sisse ründaja Niclas Füllkrugi. Sakslased panid küll surve peale, kuid Hispaania suutis hästi mängu rahustada. Nad suutsid ka ise palli vallata, sellega surve alt välja tulla ning seeläbi palliga puhata.

Aga mida mäng edasi, seda rohkem hakkas Saksamaal võimalusi tekkima. Füllkrugi tulekuga oli mängupildis näha, et Saksamaa hakkas rohkem tsenderdusi kasutama, mis lõpuks kandis ka vilja. Kuigi paljud tsenderdused ebaõnnestusid, siis viigivärava puhul maandus pall täpselt õiges kohas. Mõne eksperdi sõnul oleks Florian Wirtz pidanud mängu algkoosseisus alustama, kuid seekord sekkus viigivärava autor mängu vahetusmehena. Elades ise Hamburgis, siis naabritelt oli viigivärava järel kuulda rõkkeid ja kohati oli näha ka ilutulestikku. Saksamaa viigivärav ja lisaaeg mõjus kõigile väga rõõmustavalt.

Vaatamata sellele tabas Saksamaa fänne lisaaja lõpus pettumus, kui karistusalas valveta jäänud Mikel Merino kindlustas mängu lõpuhetkedel Hispaaniale edasipääsu. Ta suunas kenasti peaga väravasse Olmo vasakult äärelt tulnud tsenderduse ja lõpetas sellega võõrustajate turniiri. Saksamaa piirdus kodustel võistlustel veerandfinaaliga, hispaanlased liikusid aga edasi nelja parema hulka.