Fearnley alustas profitennisisti karjääri vähem kui aasta tagasi, olles kuni tolle hetkeni tegelenud spordiga ookeani taga NCAA-s, kus tal olid käsil ülikooliõpingud. Diplomi saamise järel otsustas ta anda endale profitennisistina siiski võimaluse.

Seejuures pole Fearnley mingi suvaline mängija, kuna enne Ameerikasse ülikooli siirdumist kuulus ta juunioride 30 parema sekka, olles võitnud endast kaks aastat nooremat Carlos Alcarazi (ATP 3.) ja praegust maailma esireketit Jannik Sinnerit.

„Olen USA-s naastes füüsiliselt rohkem arenenud ja vaimselt tugevam. Saan asjadega paremini hakkama kui varem. Samuti ma usun endasse rohkem. Ja see usk on tulnud läbi suure raske töö ja paljude mind toetavate inimeste abil,“ selgitas mängija The Sunile.

Esimesel ametlikul turniiril pärast 2019. aastat mängis Fearnley möödunud aasta juulis, kui ta jäi kodusel Nottinghami mõõduvõtul pidama teise ringi. Enne seda polnud Fearnleyl isegi mitte ATP edetabelikohta. Alates tollest hetkest on šotlane kaasa mänginud veel seitsmel turniiril, millest suutnud võita koguni kolm.

Tänavuse aasta muruhooaeg on kujunenud mängijale unustamatuks. Fearnley triumfeeris juuni alguses Nottinghami Challenger turniiril, mis tagas talle koduseks Wimbledoni slämmiturniiriks vabapääsme. Muinasjutt jätkus teisipäeval, kui Fearnley alistas Wimbledoni avaringis hispaanlase Alejandro Moro Canase (ATP 188.) 7:5, 6:4, 7:6 (12).

Turniiri teises ringis seisab Fearnleyl ees kohtumine maailma teise reketi Novak Djokoviciga. „Mul pole aimugi,“ vastas Šoti mängija, kui talt küsiti, mida ta peab tegema, et legendaarne serblane Wimbledoni peaväljakul alistada.