Rumeeniale sai saatuslikuks juba päev varem toimunud mängueelne pressikonverents, kus nende peatreener Edward Iordănescu rõhutas, et meeskond peab kindlasti oma momendid ära realiseerima. Rumeenia andis aega Hollandil end organiseerida. Kui sa tahad lüüa väravat ja olla terav, siis selleks tuleb otsuseid kiiresti vastu võtta. Kuigi Rumeenia andis endast 100 protsenti ning mängis hästi, siis paraku oli see nende maksimum. Nad olid tublid ja läbisid turniiri väärikalt ning juba kaheksandikfinaali jõudmine oli nende jaoks suur saavutus.

Hollandi juhendaja Ronald Koeman rääkis mängu eel, et kuigi nad austavad Rumeeniat vastasena, peavad nad mängima palju paremini kui viimases alagrupimängus Austria vastu. Hollandi ääreründaja Cody Gakpo ütles, et nad annavad Rumeenia vastu endast kõik, et fännid taas usuksid oma meeskonda. Mees ütles, mees tegi! Gakpo tegi fantastilise esituse ning oli mängu parim. Ta mängis väga enesekindlalt ja isukalt.

Mängu esimesed 15 minutit oli Rumeenia jaoks muinasjutuline algus, kuni Holland sai teha oma esimese positsioonirünnaku, mille järel lõi Gakpo suurepärase värava. Rumeenia lähtus sellest, et nad on kastis võimsad ning kaitsevad kompaktselt 4-1-4-1 asetuses. Hollandil oli vastas 4-3-3 asetus, mis koosnes väga meisterlikest, kõrge kvaliteediga ja suurepärase füüsilise ettevalmistusega mängijatest. Holland mängib totaalset jalgpalli, kus kõik mängijad võtavad rünnakust osa. Hollandi kasutatud 4-3-3 formatsioon toimib hästi, kui meeskond valdab palli. Esimese poolaja pallivaldamise statistika oli 67-33 Hollandile. 15 minuti järel hakkas Hollandi masin tööle – tekkisid võimalused ja standardolukorrad, näiteks nurgalöögid olid poolajaks 10:1 Hollandi kasuks. Nad on standardolukordades võimsad, kui kastis on lisaks Gakpole ka kaitsjad Stefan de Vrij, Nathan Ake ja Virgil van Dijk, kes lõi teisel poolajal ka posti.

Kui Gakpo ja Memphis Depay särasid Hollandi ründeliinis esimesel poolajal, siis Steven Bergwijni ei olnud eriti palju näha, mille tõttu toodi poolajal väljakule Donyell Malen. See oli suurepärane vahetus Koemani poolt. Holland näitas teisel poolajal, kuidas tuleb 4-3-3 süsteemis mängida. Nad kombineerisid palju, vahetasid kohti, tegid erinevaid liikumisi. Nende võimalused ei tekkinud enam nii palju standardolukordadest, vaid pigem läbi mängusituatsioonide. Mulle väga meeldisid hollandlaste äärekaitsjad Ake ja Denzel Dumfries, kes mõistavad seda süsteemi hästi ja tõusid rünnakuid toetama. Dumfries tegutses meisterlikult ka 81. minutil, kui Rumeenia mängijale vilistati kahtlases olukorras viga kõrge jala eest. Sellisel tasemel kasutatakse iga selline olukord maksimaalselt ära.

Holland tegi Rumeenia vastu 63 rünnakut, aga lõi ainult kolm väravat. See tähendab, et nad raiskasid palju momente ja nii nad väga kaugele ei jõua. Samas nende meeskond on kogenum võrreldes eelmise EM-iga, nad tunnevad üksteist väga hästi ja neil on maailmaklassi keskkaitsjad. Nad võivad jõuda päris kaugele ja ma arvan, et näeme neid poolfinaalis.