Martin Reimi EM-i kommentaar: Ronaldo kohta on keeruline kõrvalt öelda, et aeg on minna

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldab Delfi pärast igat mängu EM-i kolumni, mis käsitleb lõppenud kohtumist ja selle kangelasi. 0:0 viigi järel Portugali 3:0 võiduga lõppenud penaltiseeriat Sloveenia üle kommenteerib endine Eesti meestekoondise ja praegune naiste U-23 koondise peatreener Martin Reim.

Praegune kui ka varasemad mängud näitasid, et EM on muutunud võrdsemaks ja tasavägisemaks. Mängijad on tasemelt ühtlasemad, mille tõttu suudavad autsaiderid nii individuaalselt kui võistkondlikult hakata paremini tugevatele vastu.

Portugal domineeris mängu ning kuni Sloveenia karistusalani oli neil kõik paigas, aga parim moment mängust tuli sellegipoolest Sloveeniale. See on jalgpallis tavaline, et tekib mingi moment ning sealt oleks võinud Benjamin Šeško mängu ära lõpetada. Minu meelest oli Portugali mängus mingitel perioodidel isu ja soovi. Kui võrrelda Itaalia või Inglismaa mänguga, siis nemad olid Portugalist kordades uimasemad.

Portugali tsenderdused karistusalasse ei olnud sellisel tasemel, mida nendelt ootaks. Teisest küljest, kui vastane seisab kastis niivõrd hästi ning katab ära kõik mängijad ja tsoonid, siis ei ole kerge leida sööte oma mängijatele. Sloveenia keskkaiitsjad Jaka Bijol ja Vanja Drkušić olid täna väga head ning said oma positsioonivalikuga palju palle klaaritud. Sloveenia mängis ägedalt ning pani suure koondise kõvasti pingutama. Neil on mängumehi, kes on harjunud mängima sellise klassiga vastastega. Kui sinna lisada võistkondlik meelsus, siis see annab eelduse, et pääseda finaalturniirile ja saada seal ka hakkama.

Portugali mängust jäi natuke puudu karistusala tagusest ohtlikkusest ning löökidest. Tsenderdusi oli veidi liiga palju ja nende mäng ei olnud kuigi mitmekesine. Sloveenid olid hästi kesktsooni kinni pannud ning Portugal pidi palli äärtele mängima. Seal üritati üks-ühele ette võtta, kuid nad ei olnud seal nii edukad kui näiteks Hispaania Gruusia vastu, et tekitada momente kastis ning selle ümber.

Mängu lõpp läks ka Portugalil raskeks. Tundus, et energia, mida palliga liikudes ja kohti vahetades pidi kulutama, sai lõpus otsa, mille tõttu ei jõutud häid momente ja ülekaalu tekitada. Portugali peatreener Roberto Martinez tegi ka vahetusi tagasihoidlikult, mis jäid üsna lõpu peale. Nende 26-liikmelises koosseisus peaks olema kvaliteeti, mis varem särtsu juurde annaks.

Ronaldo kohta on keeruline kõrvalt öelda, et aeg on minna. See tuleks jätta treeneri otsustada. Kindlasti ei mängi seal rolli ainult mängija vorm, kuigi ta mängis 39–aastasena lisaajal ning tegi seal jookse liini taha. Ta on meeskonna vaimne liider ja talisman. Kui Portugalil oleks võtta ründaja, kes lööks iga mäng kaks-kolm väravat, siis ta oleks ka väljakul. Neil ei ole teist sellist mängijat, kes oleks tipuründajana kastis õhus tugev. Ronaldo võttis penaltiseerias julguse, et minna portugallastest esimesena lööma, kuigi ta mängus eksis penaltiga. Kui ta oleks selle ka mööda löönud, siis see mäng oleks läinud teistpidi ning ka sloveenid oleks oma penaltid sisse löönud. Tema õnnestumisest hakkas Portugali edukas penaltiseeria jooksma.

Nii Jan Oblakil kui Diogo Costal ei olnud võistkondade väravavahtidena väga palju tööd, aga üksikud tekkinud olukorrad tassisid nad välja. See on vaimselt väsitav, et pead olema kogu aeg 100% mängus sees. Tihti kerkib üks väravavahtidest penaltiseerias kangelaseks ning täna ei olnud kangelases küsimust.