Marek Lemsalu: itaallased ei olnud selleks turniiriks valmis
Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldab Delfi pärast igat mängu EM-i kolumni, mis käsitleb lõppenud kohtumist ja selle kangelasi. Šveitsi 2:0 võitu Itaalia üle kommenteerib Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige Marek Lemsalu.
Itaalia fännina on pärast kaotust Šveitsile raske kohe midagi öelda ja võib-olla oleksid esimesed sõnad, et maaslamajat ei lööda. Väga ühepoolne oli see asi ja mingitki lootuskiirt ei paistnud kuskilt. Itaalial ei sujunud juba kolm esimest mängu, kuid alati loodad ja mõtled.
Kindlasti mõjutasid mängu mõned sundvahetused vigastuste ja kaartide tõttu, kuid samas ka tänases mängus algkoosseisus tehtud viis vahetust. Arvan, et lõppkokkuvõttes sai see saatuslikuks.
Kõigile oli selge, et itaallased annavad mängu šveitslaste kätte ja lubavad mängida. Aga selle juures jäid nad ise passiivseks ja šveitslased mõtlesid - no mis seal ikka, oleme füüsiliselt tugevad, üks-ühele head ja kasutame olukorra ära. Ja oligi kohe üks ja kaks ning rohkem mängu muutust ei suudetud teha.
Kahjuks tundusid Itaalia mängijad minu hinnangul väga rasked. Lihtsalt kergust ja kiirust ei ole. Gianluca Scamacca ei teinud terve turniiri jooksul midagi sellist, millega oleks meelde jäänud, kuigi enne turniiri räägiti küll, et ta on kõva võitleja ja tema välimus on juba selline, et hirmutab teised ära. Aga no üldse ei pääsenud maksvusele see pool.
Raske on kogu meeskonna poolt midagi positiivset välja tuua. Läbi turniiri saab ainsana välja tuua Federico Chiesa, Nicolò Barella, Alessandro Bastoni ja Gianluigi Donnarumma, kes oma asjadega hakkama said.
Ma küll natuke üldistan, aga kõigil teistel itaallastel jäi sellest tasemest ikka palju puudu. Võib-olla mõni mees jäi nimetamata, aga need neli meest jäid silma, kes mitme nurga alt oma taseme välja mängisid.
Ründeloogika ja mängu ülesehitus, mis oli kunagi Itaalia trump on praegu kadunud. Neil olid kunagi keskväljal sellised mehed nagu Albertini, kes ehitas mängu. Barella täna sellist tüüpi ei ole. Ta on rohkem selline Gennaro Gattuso tüüpi mees, väike ja kiire ning võitleb kõvasti, aga rünnaku aju satsil lihtsalt ei ole.
Chiesa on võimeline midagi tegema, aga tema on seal äärepeal ja tihtipeale teeb kõvasti tööd mõlemal äärel, aga vajadusel vasakule äärele ei jõua. Võib-olla oli esimeses mängus Federico Dimarco huvitav vasakujalaga vend, kes mängis hästi, aga Hispaania vastu panid nad kogu tiimina kõik lati alt läbi. Siis hakkas juba tekkima selline tunne, et imet ei sünni.
Šveitsi peab aga lihtsalt kiitma, kiitma ja veelkord kiitma. Nad tahtsid ja võitlesid, kaitses oli süsteem paigas ja rünnakul asjad korras. Nende kapten ja mängujuht Granit Xhaka näitas kohe esimese viie minutiga kuidas see juhtimine käib. Itaalial pole praegu kahjuks ühtegi sellist meest ja siin see vahe ongi. Itaallased ei olnud lihtsalt valmis selleks turniiriks. Tänane mängijate materjal ei ole ka vastav ja nad ei saa isegi šveitslastele vastu mitte mingi nurga alt.
