Tarmo Lehiste EM-i kommentaar: Serbia jättis oma potentsiaali kasutamata, Taanil on selleks veel võimalus

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldab Delfi pärast igat mängu EM-i kolumni, mis käsitleb lõppenud kohtumist ja selle kangelasi. Taani ja Serbia 0:0 viiki kommenteerib Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige Tarmo Lehiste.

Võimalustevaeses mängus tehtud 0:0 viik saatis Serbia turniirilt koju. Kindlasti ei jäänud serblased oma meeskonna esituse ja tulemusega turniiril rahule. Hästi väljendas seda tribüünil istuva Novak Djokovici nõutu ja murelik näoilme. Kvaliteetsed mängijad tugevatest klubidest on olemas, enesekindlusest ei jää serblastel kunagi puudu, aga sel turniiril mängumasinat käima ei saadud. Kõige parem esitus tehti vast hoopis Inglismaa vastu, kus mingitel episoodidel liikus serblastel pall väga hästi ja inglased olid kohati täitsa hädas. Suure tõenäosusega tähendab alagrupi viimane koht seda, et uut valikturniiri alustab Serbia uue treeneriga ning Dragan Stojkovići tähelend treenerina nii kõrgele ei tõusnud kui mängijana. Stojković oli 1990. aasta MM-il üks minu lemmikmängijaid ja valiti seal ka MM-i All Star meeskonda. Tööta ta kindlasti ei jää, oma mängijakarjääri Jaapanis lõpetanud ja seal väga populaarseks saanud mees võetaks seal avasüli vastu. Eilse mängupäevaga sai selgeks, et Balkanimaade parim EM-il on pallimängude imeriik Sloveenia. Ka jalgpallis.

Kui Serbial jäigi sel turniiril oma potentsiaal avamata, siis Taanil on veel võimalus seda teha. Neil on ühtlaselt kõrge tasemega kvaliteetsed jalgpallurid ja kohati on mängupilt väga kena. Aga seda ainult kohati. Kõigis kolmes mängus oli taanlaste esitus väga kõikuv. Ladusad palli valdamise ja vastase surve alla panemise perioodid vaheldusid ilmetute perioodidega, kus lihtsalt oldi väljakul. Ja probleemid on eelkõige vastase karistusalas ehk ründajatega. Tundub, et Højlundil on praegu koondises sarnane periood nagu algul Manchester Unitedis – püüab ja pingutab küll, aga tulemust väga ei ole. Eelmisel EM-il aitas Dolberg Taani välja, sel korral pole ka tema püss seni paukunud. Samas kaitseliin on taanlastel võimas ja seni hästi hakkama saanud ning ka poolkaitsjad väga liikuvad ja palliga sina peal. Ilus oli vaadata, kuidas serblaste surve alt oma värava alt välja tuldi. Keegi poolkaitsjatest tegi ristijooksu vabasse tsooni, kaitsja sai palli talle jooksule jalga mängida, teine poolkaitsja avanes vastu, kiire ühepuutesööt ja juba oldigi vastase poolel vabas vees. Aga nagu öeldud, kvaliteet on taanlastel ühtlaselt kõrge ja siit annab rohkem välja võtta. Kindlasti on taanlased üks nendest, kes võivad kõigile favoriitidele peavalu valmistada.

Kui turniirist üldisemalt rääkida, siis algus oli päris ehmatav. Saksamaa võimsus avamängus pani mõtlema, kas tõesti on vahe tippude ja keskmike vahel nii suureks läinud, mis siis veel Eestiga juhtuks … Õnneks on edaspidine näidanud, et nii hull see asi ikka ei ole. Šveitsi ja Ungari mängus torkas silma šveitslaste füüsiline võimsus, ungarlastel oli pidevalt põlv maas ja esimesed sammud palliga olid šveitslastel ikka väga kiired ja teravad. Füüsilise valmisoleku olulisust rõhutas ka Thomas Häberli ning loodetavasti aitab šveitslaste know-how-ga loodud EJL-i kehaliste võimete arendamise keskuse tihe külastamine ka meie jalgpallurite füüsise tipptasemele lähemale.

Christian Erikseni värav taanlaste avamängus tegi südame soojaks kindlasti kõigil jalgpallihuvilistel. Korraks meenusid jubedad hetked eelmisel EM-il ja Erikseni värav tundus toreda ja armsa lõpp-punktina sellele muinasjutulisele loole.

Kuigi väravaid alguses tuli, olen puudust tundnud avatud ja lõbusast ründavast jalgpallist. Et pall liiguks kiirelt ühe värava alt teise alla, et vahelduksid olukorrad ja väravad. Ainukesed positiivsed näited siin on paljude lemmikuks saanud Austria koondis ja Türgi - Gruusia mäng. Alagrupimängud saavad juba läbi ja vaevalt play-off-is mäng avatumaks muutub.