Hannes Kaasiku EM-i kommentaar: Gruusia võidab südamed, kuid kangelasteks ei saada

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldab Delfi pärast igat mängu EM-i kolumni, mis käsitleb lõppenud kohtumist ja selle kangelasi. Tšehhi ja Gruusia vahelist 0:0 viiki kommenteeris Eesti jalgpalliliidu kohtunike osakonna juhataja Hannes Kaasik.

Minu meelest oli Gruusia Tšehhi kohtumises mängu kuhjaga ja kui räägime iga päev õhtu pärlitest või tippmängudest, siis ei saa öelda, et ükski mäng oleks olnud igav. Oli pinget ja võitlust, oli kaarte ja VAR-i sekkumist, oli ära vilistatud penalteid ning on mida fännidel pärast Saksamaa õllepubis ja kodumaal arutada. Juhtus palju ja muidugi lõpudraama, kus sul antakse kandikul selline kingitus, mis jääb kasutamata võib tõesti valus olla. Läks nii.

Samas mängus ei olnud mökutamist, kohe alguses pandi mõlemalt poolt gaas põhja ja oli väga lahtine mäng. Vaikselt läks ta siis Tšehhi kontrolli alla ning olukorrad kerisid järjest ja järjest ohtlikumaks kuni lõpuks saavutati ka värav.

Kuid seal tõestas VAR enda vajadust, sest suhteliselt nähtamatut käepuudet kohtunikud ei näinud. Vastavalt reeglitele käe kaasabil saavutatud väravad ei saa jalgpallis olla aktsepteeritud ning sealt tuli õige sekkumine ja tühistamine.

Sellest momendist hakkas Tšehhi suurem surve järgi andma ja järjest rohkem said grusiinid mängu sisse. Siis tuli ka uus VAR-i sekkumine, kui Tšehhi kaitsja karistusalas käega mängis ja teist korda lahenes olukord grusiinide kasuks.

Neil oli sellega õnne, kuid mõlemal puhul olid kohtunikelt õiged otsused, sest teisel puhul oli käsi selgelt kehast eemal. Ei midagi tahtlikku, aga sa pead sellega arvestama, et kui sa teist mängijat tahad käega kontrollida ja tema liikumist tunnetada, siis teatud risk seal on ja ei ole vaja palju, et sealt pall vastu kätt läheb. Tulemus oli penalti ja tšehhidele poolajaks 0:1 taha jäämine.

Teisel poolajal tšehhid rohkem pressisid ja said ka viigivärava ning grusiinid vahel sähvatasid vasturünnakutega. Neid jääb see lõpusekundi olukord muidugi kummitama, kui nüüd mingit imet nendega ei juhtu. Mõlemal meeskonnal üks punkt kahest mängust jätab nad ellu, kuid ei midagi perspektiivikat edasipääsu seisukohalt. Kui grusiinid edasi ei pääse, siis ehk fännide südamed on nad võitnud, aga sellist imelugu pole ja kangelasteks nad ei tõuse.

Kokkuvõttes oli mäng jõuline, kus oli ka kaarte, kuid samas ei olnud see toores ja mängijad tegelesid mängimisega. Kiidan uut katsetust, kus mängijad hoitakse kohtunikust protesteerimiseks eemal ja suhtlevad vaid kaptenid, kelle peal on siis ka vastutus. Loodan, et see ei jää vaid sellele turniirile.