Tallinn pani olümpiaujula ehitamise plaanid pausile. Eesti ujumisliit: mida peame veel saavutama, et lõpuks ujula saaksime?

Tallinna linnavaraamet tunnistas kehtetuks Lasnamäele olümpiamõõtmetes ujula rajamiseks kavandatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse, vahendas ERR. Eesti ujumisliit on otsuses pettunud.

Otsus tehti, kuna riigihanke läbiviimise aluseks olnud tingimused ja majanduslik kontekst on muutunud, mis muudab lepingu sõlmimise võimatuks, teatas Tallinna kommunikatsiooniteenistus.

„Sel nädalal teatas ka kultuuriministeerium, et riigil pole võimalik ujula rajamist toetada, mis on praegust majanduslikku olukorda arvestades ka mõistetav,“ lausus abilinnapea Viljar Jaamu.

Tallinna linnavalitsus tegi aprillis kultuuriministeeriumile ettepaneku toetada Tondiraba ujula- ja spordikompleksi rajamist linna ja riigi koostöös, kus mõlema osapoole panus oleks 9 925 000 eurot.

„Kujunenud olukorras tuleb varasemalt kavandatud rahastusmudel uuesti läbi mõelda. Analüüsime lähikuudel põhjalikult erinevaid alternatiive, kuidas olümpiaujula plaaniga edasi minna ning tuleme selle teema juurde tagasi sügisel,“ lisas Jaamu. Olümpiamõõtmetes ujula rajamise ettevalmistamisega Tallinnas tegeldud mitu aastat ning projekteerimisse on olnud kaasatud ujumisliit.

Täiendatud kell 12.30:

Eesti ujumisliit saatis Tallinna linnavaraameti otsuse peale omapoolse kommentaari, kus avaldatakse värske otsuse suhtes nördimust.

Avaldame selle täies mahus.

Päev pärast Eneli Jefimova Euroopa meistritiitlit tuli Tallinna linnavalitsuselt uudis, et linnavaraamet tunnistas kehtetuks Lasnamäele aadressile Kuukivi 3 ja 5 olümpiamõõtmetes ujula rajamiseks kavandatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse.

Linnavalitsuse saadetud pressiteates selgitati, et põhjuseks on muutunud majanduslik olukord ning viidati ka kultuuriministeeriumi suunas, kes samuti on teatanud, et riigil pole võimalik ujula rajamist toetada.

Eesti ujumiskoondise peatreener Toni Meijel, kes on olümpiamõõtmetes ujula projektiga pikalt abistanud Ujumisliidu poolt on nõutu. „50 meetri täismõõtmetes ujula on riigi strateegiliste spordiobjektide nimekirjas olnud juba aastaid.“

„Tallinnas ehitati eelmine 50 meetri bassein 1960-ndatel ja täna on sellest saanud veekeskus,“ märkis Meijel, kes hetkel viibib ujumise Euroopa meistrivõistlustel Belgradis, kus Eesti ujumiskoondis on viie päevaga teeninud 12 poolfinaali- ja kolm finaalikohta.

Lasnamäel ja Pirital elab umbes 140 tuhat elanikku ja neid teenindavad pisikesed kooliujulad, kuhu õhtusel ajal on tavalistel harrastajatel väga raske sisse saada. Lisaks on ujumise näol tegemist eluliselt olulise oskusega.

„Ujumine spordialana teenis äsja Euroopa meistritiitli ning ikka veel veeretatakse seda palli edasi ja tagasi. Harrastamise poolest on ujumine üks populaarsemaid spordialasid Eestis. Mida peame veel saavutama, et saaks kasvõi ühe täismõõtmetes ujula,“ sõnas pettunud Meijel peale linnavalitsuse pressiteadet.

Meijel lisab, et kui ma saaksin euro iga kord selle eest, kui öeldakse, et varsti saame selle projekti lukku lüüa, siis suudaksin selle ujula juba ise ära ehitada. „Tallinnat juhivad täna erakonnad, kelle jaoks rahvuslikkus, tervis jne on igas valimislauses, kuid tundub, et valimislauseteks nad ainult jäävadki.“

„See on päris valus nuga selga olukord spordialale, kes äsja tõi Eestile ajaloolise Euroopa meistritiitli,“ ütles nukker peatreener lõpetuseks.