MÄRT ROOSNA | Millal „fenomenaalne põlvkond“ Erki Noolest medalite arvult möödub? Õige varsti!

Eesti kümnevõistluse rekordimees ja vaieldamatult kõige kõvem tegija Erki Nool kogus karjääri jooksul üheksa tiitlivõistluse medalit. Tänased tipud on poodiumile tõusnud kuuel korral.

Noole auhinnakapis on kümnevõistluse olümpiakuld, MM-hõbe, EM-kuld ja EM-hõbe, seitsmevõistluses teenis ta kaks MM-hõbedat, EM-kulla ja kaks EM-pronksi.

Tahtis Nool tegelikult kümmet medalit – talle meeldis mõte sellest, et kümnevõistlejal on just kümme medalit –, aga kahtlemata on rahul ka üheksaga. Kui rääkida tema puhul medalist, mis võinuks ja pidanuks tulema, siis tuleb silme ette 1999. aasta Sevilla MM, kus kindel poodiumikoht läks „pehme“ teiba nahka. Siis olnuks kümme koos.

Erilised lõikusaastad olid 1996-2002, mil Võrust isa soovitusel TSIK-i õppima tulnud ja esialgu vaid Eesti meistritiitlist unistada osanud mitmevõistleja pälviski kõik oma üheksa medalit ja jäi esikolmikust välja ainult neljal korral. 13-st 9, see on muljet avaldav, õnnestumise protsent koguni 69.