Jan Harend Horvaatia - Albaania mängust: oma stiilile kindlaks jäämine ja pragmaatiline lähenemine jagasid punktid

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldab Delfi pärast igat mängu EM-i kolumni, mis käsitleb lõppenud kohtumist ja selle kangelasi. Eilset Horvaatia ja Albaania 2:2 viiki kommenteeris jalgpalliliidu koolitusosakonna juhataja Jan Harend.

Enne mängu oli kohtumise favoriit selgelt Horvaatia, ehkki nende tänavuse turniiri esimene mäng seda ei peegeldunud. Samas kinnitasid horvaatide varasemad tulemused just nende soosikuks pidamist. Albaania koondis valmistas juba enne avavilet uudishimu – nad on huvitava stiiliga võistkond. Kahe võrdluses sai avavile eel öelda, et üks tahaks kindlasti palliga mängida ja teisel pole väga vahet, minnakse vahendeid valimata tulemuse järele.

Suurturniirid mõjutavad jalgpallitrende. Kui mõtleme valitseva Meistrite liiga Real Madridi peale ja kirjeldame, siis nägime juba poolfinaalis väga kindlat kaitsetööd. Samu võrdlusi sai näha tänases kohtumises, kus mulle väga meeldis Albaania hea kodutöö. Nad suutsid esimesel poolajal Horvaatia neutraliseerida ja panid vastase tegema asju, mis neile sobis. Esimese poolajal said tähelepanu veel Albaania kiired vasturünnakud, mis olid väga hästi sooritatud ja resoluutsed. Konkreetselt ja lõpuni. Tasakaal oli paigas.

Horvaatiat iseloomustas enim kannatlikkus. Nad hoidsid oma plaanist kinni ja kokkuvõttes tõi see neile paari minuti jooksul kaks väravat. Pärast nende teist väravat võis näha, kuidas Horvaatia võttis pisut käigu välja, samas kui Albaania pani südame mängu. Ohtlikke momente sündis albaanalste leerist ka enne 2:2 väravat, viigiga said nad oma teenitud tasu. Oma stiilile kindlaks jäämine võrdluses pragmaatilise mängustiiliga jagasid täna kummalegi meeskonnale punkti. Minu arvates sai Albaania igati teenitult punkti. Kuigi Horvaatia võib mõelda, et midagi läks kaduma, aga samas nad ka nii veenvad ei olnud.

Viimaste päevade mängude juures on tunda suurturniiri hõngu. Kohtumiste lõpud on väga intensiivsed, kus pannakse kõik mängu. Alagrupifaasis seda väga tihti ei näe, aga praegu jääb see silma. See on märkimisväärne ja mäng Horvaatia ja Albaania vahel taaskord kinnitas, et suurturniiri hõng on kohal: midagi reservi ei jääta, kõik pannakse välja.

Horvaatia ja Albaania mängus on keeruline kedagi individuaalselt esile tõsta. Kui proovida mängumuutjat otsida, tõstan esile Horvaatia õnnestunud vahetusi. Kahtlemata jäi silma Albaania poolkaitsja Klaus Gjasula 76. minuti omavärav, millele järgnes 90+5. minuti viigivärav ja seejärel kollane kaart.

Iga suurturniir toob jalgpalli midagi, mis jääb päris pikaks ajaks kehtima. Näiteks sel turniiril võib üheks selliseks olla trahvikastist väljaspoolt löödud väravad. Tegu võib olla minu tunnetusega, mitte kindlapeale trendiga, aga seda on kahtlemata huvitav jälgida. Teine tänavuse turniiri senine tendents on kannatlik kaitsemäng, milles võib kujuneda selle turniiri üks kandvaid märksõnu.