Loomulikult lootsin, et Tšehhi võidab, olenemata sellest, et Portugal oli paberil tugevam meeskond. Tegelikult näitasid tšehhid head mängu, eriti kaitses, aga kahjuks said nende enda eksimused lõpptulemuses otsustavaks.

Esimesel poolajal oli Portugal domineerivam, kuid liiga palju võimalusi nad Tšehhi kaitseliini vahelt ei leidnud. Teisel poolajal oli mäng juba lahtisem: Tšehhi jõudis tänu Lukaš Provodile juhtväravani ning sundis Portugali veel jõulisemalt ründama, mis tõi neile kaks täpset tabamust.

Samas ei saa öelda, et need väravad sündisid sellest, et portugallastel oleks liiga palju suurepäraseid olukordi tekkinud, vaid need tulid tšehhide taktikalistest ja individuaalsetest eksimustest. Ja need eksimused maksid meeskonnale olulised kolm punkti.

Jah, me võime vaadata, et Tšehhi on turniiril kõige noorem tiim (keskmise vanusega 25,5), aga ma ei usu, et asi selle taha jäi. Vast ei saanud määravaks ka see, et algkoosseisu kuulus kaheksa meest, kes mängisid lõppenud hooajal Tšehhis, mitte välismaal. Ma ütleks, et neil täna lihtsalt ei vedanud ning võitis parem koondis.

Aga kui mõelda, mida tänasest mängust kumbki meeskond peaks järgmisteks kohtumisteks kaasa võtma, siis kindlasti parema võimaluste tekitamise ja realiseerimise. Siis me ei pea rääkima vedamisest või mittevedamisest.

Portugal – Tšehhi mänguga tõmmati alagrupikohtumiste esimesele ringile joon alla. Kuidas edasi? Ma ei teagi. Mulle ei meeldi ennustada, kes edasi saab või kes lahkub turniirilt võidukarikaga. Aga kuna Eesti finaalturniiril ei mängi, siis hoian üldises plaanis ikkagi Tšehhile pöialt. Loodan, et nad jõuavad alagrupist edasi, sest see on oluline kogu riigile ning muudaks Tšehhis kohapealse meeleolu veel rõõmsamaks.