Aivar Pohlak: turniir sai Poola ja Hollandi abil hoo sisse

Igal pool on ainult jalgpall

Poola – Holland 1:2

Mingist hetkest on jalgpalliinimeste juhuslikel kokkusaamisel räägitavate teemade ring laienenud.

Hamburgi Volksparki staadioni restoranis tekkis enne mängu viieliikmeline grupp, kus jutuks lugu Norra naistejalgpallist. Väidetavalt saab Norras iga inimene määratleda oma sugu, see toimivat ka spordivõistlustel ja nii olevat üks habemega tegelane deklareerinud ennast naiseks ning mängivat nüüd naiste neljandal liigatasandil jalgpalli.

Kuulajad, mina kaasa arvatud, reageerisime imestavalt. Nii rikutakse naiste spordi tähendust – oli igati mõistlik ja kõikide jaoks sobilik kommentaar.

Loo rääkija oli pahane, sest pidas juhtunut provokatsiooniks, mida tegu kahtlemata oligi. Jutt läks kaugemale ja nünasiga seotud üldisematele asjadele.

Mingi aeg hiljem jäime neljakesi. Paar minutit vaikust, siis katkestas selle üks meist: „Tundub, et siin ongi nüüd koos see vaikiv enamus, kes kõigel sellel sündida laseb.“

Naersime.

¤ ¤ ¤

Hotellist autoga staadionile sõites nõudis GPS pööret Reeperbahnile, aga politseiautod sinna ei lasknud. Põhjus selgus hiljem. Ka neli tundi hiljem tagasi hotelli sõites oli tänav kinni.

Mujal erimeetmeid ei rakendatud, ummikuid polnud ning ligi 50 000 inimest sai mängule ja tagasi mugavalt ning probleemideta.

Eilse Hispaania – Horvaatia mängu eel tekkis ühel fännil vahetult sissepääsude ees terviserike ning nende pääsude kaudu tribüünile jõudmine võttis Berliinis ligi poolteist tundi.

Kui jutt juba turvalisusele läks, siis neljapäeval autoga Poola – Saksa piiri ületades suunati kõik saksa numbrimärke mitte omavad autod ajutiste varjualuste alla ning kontrolliti dokumente. Kusjuures mitte ainult vaadates, vaid andmeid arvutisse toksides ning passipilte autos viibinud isikutega kõrvutades. Täna Tšehhi – Saksa piiri ületanud rääkisid sama juttu. Uudistest oli kuulda, et sellisel moel on avastatud ja kinni peetud 900 ebaseaduslikku piiriületajat.

Samas sujus kontroll piiril viisakalt ja kiiresti, aga tuletas meelde, et elame teistsuguses Euroopas, kui veel kümmekond aastat tagasi ette kujutasime.

¤ ¤ ¤

Olin kohapeal vaadanud turniiri avamängule lisaks Berliinis Hispaania vs Horvaatiat ning kuna eile sai tuldud staadionile otse Münchenist ja peale mängu sõidetud Hamburgi, siis jäid teise mängupäeva kaks ülejäänud kohtumist nägemata, aga kommentaare kuulnuna julgen öelda, et Poola vs Holland oli turniiril seni parim mäng.

Kumbki meeskond mängis oma jalgpalli ning üritas seda teisele sirgjooneliselt peale suruda, kusjuures Hollandil õnnestus see esimesel poolajal sagedamini, kui vastastel ja sinna jäid nende parimad võimalused. Teine poolaeg oli mänguliselt võrdsem ja poolakate vahetused tõid nende mängu uut energiat (Poola kolmas vahetus oli tehtud seitse minutit enne Hollandi esimest), mistõttu teise mängupoole keskpaik oli Poola jaoks parim periood.

Mängus oli meisterlikkust, tugevat individuaalset kaitsemängu, õhuvõitlusi ja tempot. Mõlemas meeskonnas oli suuri ja võimsaid ning väikeseid ja väledaid mängijaid. Hollandlaste osavatele ja rohkelt mehitatud rünnakutele panid poolakad vastu distsiplineeritud ja võitlusliku, kuid ohtlikes kohtades tehtud väheste määrusterikkumistega kaitsemängu, tõustes igal võimalikul juhul vasturünnakutele. Samas tuli van Dijki juhitud tulpidemaa meeskonna kaitseliin hästi toime poolakate suurte ja tugevate ründajatega, kui väravani viinud korner välja arvata.

Hollandlaste viigivärav sündis veidral moel – omaenda valesöödust, mis oli sedavõrd adressaadita, et palli saanud poolakate tõusev vasakäär (ja muidu silmapaistva mängu teinud) Nicola Zalewski lülitus korraks välja ning selle asemel, et ääres olevat ruumi rünnata, lasi mänguvahendi läbi, jäädes pressingut teinud hollandlastega jänni ning olles sunnitud mängima palli diagonaalis keskele umbes 35-40 meetri peale oma väravast, mida üldiselt teha ei tohi. Mõni sekund hiljem oli nahkkera Szczesny selja taga.

Poola ründas maast valdavalt vasakult juba mainitud Zalewski kaudu, teine palli ülestoomise viis oli väravavahi pikk sööt Adam Buksa peale, kusjuures see kõlab labasemalt, kui tegelikult välja nägi. Nagu eespool mainitud, võitis enamiku kahevõitlusi Buksa ja van Dijki vahel küll viimane.

Weghorsti võiduvärav tuletas meelde Hollandi ja Argentina vahelist veerandfinaali Katari MM-il, kus vahetusest tulnud pikk hollandlane tõi viimaste minutitega oma meeskonna kaheväravalisest kaotusseisust välja. Mängija skoorimise järgne emotsionaalsus aga tema ja argentiinlaste vahelise mängujärgse konflikti sealsamas.

¤ ¤ ¤

Olin seda meelt, et EM 2020, mis peeti üheteistkümnes linnas, oli suurepärane idee, mille rikkus COVID. Olles tänaseks kogenud turniiri kolme esimest päeva Saksamaal, julgen väita, et 2021. aastal katsetatud mudel jääb ühekordseks – sedavõrd võimas on n-ö hõlpsasti reisitaval territooriumil ja sarnases kultuuriruumis tekkiv ühishingamine.

Igal pool on ainult jalgpall.