„Esimene emotsioon on selline, et eks ta üks mu karjääri valusamaid allajäämisi ole,“ ütles Rikberg Volley.ee Facebooki videos. „Kindlasti olen rahul sellega, et võitlesime oma võimete kohaselt, vahepeal isegi võimete piiril. Üksikud pallivahetused otsustasid, mis oleks võinud põrgata meie kasuks, oleks võinud ka teisele poole minna. Kahjuks sai selle napi võidu Horvaatia.“

„Algus oli rabe. Näha oli, et vastuvõtul käed veidi värisesid. Ootasin, et lähme rünnakul otsima blokinäppe ja võtma vastu julgeid otsuseid, võttes teatud palle eesmärgiga skoorida, kuid lõime liiga palju blokki, kinkides vastasele blokipunkte - see oli see, millepärast meil oli raske mängu sisse saada.“

„Enne mängu sai öeldud, et ka teisel pool võrku on kvaliteeti, kuid nad on samamoodi inimesed nagu meie. Me võitlesime südikalt. Neil hetkedel, kui meid saatis edu, suutsime olla servil agressiivsed ja näidata kaitsemängus võitluslikkust,“ lisas Rikberg. „Oli palju ilusaid hetki, aga see, millega kuidagi rahul ei taha olla, on lõpptulemus.“

Täna kell 17 algavas pronksimängus kohtub Eesti Tšehhiga. Finaalis mängivad kell 20 Horvaatia ja Ukraina. Ukraina oli Tšehhist eile kindlalt parem skooriga 3:0 (26:24, 25:16, 25:20).

„Meil tuleb vajalikud energiavarud üles leida, võimalikult kiiresti puhkama saada ning teha siis õiged otsused hommiku osas. Mäng on [kohaliku aja järgi] kell 16, trenn kell 9. Ei ole veel otsustanud, kas kõiki mehi on mõtet [hommikusse trenni] kohale ajada,“ arutles Rikberg.

„Väga suur roll saab olema tahtejõul, selles, kuidas suudame end kokku võtta. Tänane näitas, et ei ole vaja midagi müstilist teha, vaid peame näitama oma head mängu - sellest piisab, et siin ükskõik millise vastase vastu mängus püsida.“