See oli üllatavalt huvitav mäng! Ei oleks osanud arvata, et see nii kulgeb – esimesed 15 minutit olid ju korralik tulevärk. Minu jaoks oli huvitav, et Itaalia suutis endale ise oma küljeaudist värava ehitada, aga kiire avavärava puhul oli märkimisväärne ka see, et Albaanial on nii palju kvaliteeti, et selline olukord ka ära kasutada – esiposti juurest selline löök üheksasse ära panna… Ründaja tegutses selles olukorras väga hästi.

Albaania kiire värava järel tundus, et neid haaras pisut autsaideri roll, nad tundsid, et peavad juba kaitsma hakkama ning Itaalia kasutas selle hästi ära. Itaalia esimene värav sündis, nagu ka Albaania koll, standardolukorrast – nurgalöök mängiti hästi välja. Sellele järgnenud Nicolo Barella värav oli pigem õnnega pooleks. Lõpuks pani Itaalia aga oma taseme siiski maksma – otsustega ei kiirustatud, mängiti heas mõttes tulemuse peale, mis mulle meeldis. Rünnati palju läbi äärte, mis oli Albaania madala kaitsebloki tõttu ka loogiline.

Itaallased lähevad kindlasti alagrupist edasi, aga edasine sõltub juba päris palju sellest, kes neile vastu satuvad.

Albaaniat tuleb aga kiita – nad mängisid rohkem kui oleksin osanud arvata, nad kindlasti üllatasid mind. Neil oli paar võimalust viigistamisekski, mida paraku ära ei realiseeritud. Hoolimata kaotusest jäi neist positiivne mulje ja usun, et surmagrupis tuleb nende vastu kõvasti mängima minna, mitte nii, nagu praegu tundub, et Gruusia vastu minnakse lihtsalt võite võtma.

Hoian ise Itaaliale pöialt ning kuigi mängu algus oli väike šokk, oli mul ainult hea meel, et nad suutsid sellest väga kiirelt välja tulla ja mängu enda kasuks kallutada. Usun, et nad lähevad kindlasti alagrupist edasi, aga edasine sõltub juba päris palju sellest, kes neile vastu satuvad. Ainsad, keda neile vastu ei tahaks, on Hispaania, Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa – kõigi teiste vastu peaksid nad edasi minema.