Esimesel poolajal mängis Šveits väga hästi ja täpselt nii nagu on nende stiil: tugev kontroll keskvälja ja seeläbi kogu mängu üle, nad ootasid kuni leiavad rünnakul ruumi, sisuliselt kõik kahevõitlused lahenesid Šveitsi kasuks, Granit Xhaka ja Manuel Akanji olid suurepärased. 2:0 oli avapoolaja järel õiglane tulemus.

Šveitsi esimese värava lõi Kwadwo Duah, kes tegi oma koondisedebüüdi eelmisel nädalal mängus Eestiga. Tunnen teda, tal on väga suur potentsiaal, mida ta ei suutnud pikka aega kasutada, kuid nüüd näitab oma parimaid oskusi, just kiirust, mida on Šveitsil väga vaja.

Kuid täpselt nagu Šveitsil on viimases kümnes mängus olnud teine poolaeg raske ja neile on just siis väravaid löödud, läks ka täna samamoodi. Šveits oli liiga passiivne ja neil oli õnne, et Ungari ei viigistanud. Loomulikult Ungari pidi riskima, mäng muutus 2:1 seisul avatumaks. 80. minuti paiku oli tunne, et Ungari võib tagasi tulla, aga Xhaka mängis nagu tõeline liider ja vahetused õnnestusid, Breel Embolo liitus hästi.

Minu hinnangul on Ungari selles alagrupis tugevuselt kolmas ja Šotimaa kõige nõrgem, nii et Šveitsi jaoks oli võit väga oluline. Kindlasti ei olnud tänane mäng võrreldav eilse Saksamaa - Šotimaa kohtumisega, sest Ungari ja Šveits on tunduvalt võrdsemad.

Kui võrrelda tänast Šveitsi esitust eelmisel nädalal toimunud mänguga Eesti koondise vastu, siis loomulikult intensiivsus oli teine, maavõistlust ja EM-finaalturniiri ei saagi võrrelda, aga Šveitsi mängustiil oli täpselt sama: tugev kontroll platsi keskel, mis ei luba vastasel kõrget pressingut teha. Seda koges nii Eesti kui ka täna Ungari.