Lehis keelduvast kohtulahendist: tunnen end tühja ja jõuetuna

Harju Maakohus otsustas täna mitte rahuldada Katrina Lehise taotlust esialgse õiguskaitse saamiseks, mis võimaldanuks tal kuuluda eesseisvatel epeevehklemise Euroopa meistrivõistlustel Eesti koondisse. Eesti Vehklemisliidu juhatus oli koondise peatreeneri Kaido Kaaberma ettepanekul Lehise koondisest välja jätnud, ehkki Lehis on alaliidu edetabelis kõrgel 2. kohal ning alaliidu reeglite järgi kuuluvad edetabeli kolm esimest koondisse.

„Tänane kohtulahend on mõistagi pettumus ja ka halb üllatus,“ kommenteeris Lehis. „Pean nüüd koos abilistega tõsiselt arutama, mis edasi saab – nii juriidiliselt kui minu sporditeega. Praegusega on minu hooaeg läbi saanud ja edasi on kõik lahtine.“ Lehis nentis, et kohtu otsus süvendab veelgi seda lootusetuse tunnet, mille alged jäävad aastasse 2016, kui peatreener Kaaberma oma jõupositsioonilt alustas sportlase kiusamisega.

„Ei kujuta ette, et kedagi saab vägisi sundida kellegagi koos töötama ehk siis minu puhul treenima, milline on see tulemus? Meil räägitakse, et märka ja teata kiusamisest. Kui selline kiusamine leiaks aset mõnes muus valdkonnas, siis tõenäoliselt oleks see seadusvastane. Tunnen end hetkel täiesti tühja ja jõuetuna. Enamat ei soovigi kommenteerida, ehk kunagi hiljem.“

Katrina Lehist kohtuasjas esindav advokaat Mart Parind sõnas, et kuna seadus ei võimalda tänast kohtumäärust edasi kaevata, siis tuleb sellega hetkel sellisel kujul leppida. „Sellegipoolest jääme kindlasti eriarvamusele. Leiame olevat väga kahetsusväärse, et olukorras, kus kohtuvaidluse tekkeni teadsid kõik – nii sportlased, meedia, aga ka alaliit ise –, et kehtib nn 3+1 reegel ja selle järgi ka toimiti, jäi lõpuks peale vehklemisliidu poolt kohtuvaidluse tarbeks välja otsitud argument, et tegelikult mingeid reegleid ei olegi,“ sõnas Parind.

Katrina Lehise treener Nikolai Novosjolov selgitab, et mõte nagu puuduksid EM-koondise moodustamisel mistahes reeglid, ei allu sportlikule loogikale. „Individuaalspordi puhul ei saa olla, et sportlased hooaeg läbi võistlevad ja neid paigutatakse erinevatesse edetabelitesse, kuid lõpuks ütleb üks inimene oma suva järgi, kes koondisse saavad,“ nendib ta. „On väga valus näha, kuidas sportlane, kes on andnud endast pika aja jooksul kõik ja veelgi rohkem, kes on Eesti teine number ja kes on heas vormis ja teotahteline, visatakse lihtsalt kõrvale nagu eikeegi. See on väga valus ka treenerile,“ tunnistas Novosjolov.

„Uskusin ja lootsin siiralt, et meie kaasusel on potentsiaal saada Eesti spordiõiguse oluliseks pretsedendiks, puhastades Eesti spordikorralduse kultuuri,“ lausus advokaat Parind. „Kahjuks see lootus ei realiseerunud. Alaliit sai rohelise tule sisuliselt kontrollimatule vassimisele ja omavolile. Eriti alarmeeriv on kohtu sedastus, et isegi kui mingite reeglite olemasolu jaatada, siis võinuks alaliidu juhatus need viimasel hetkel ikkagi kõrvale jätta. Rahvusvahelises Spordiarbitraažikohtus (CAS), kuhu meie praegu kaevata ei saanud, poleks selline mõte kindlasti käiku läinud. CAS on korduvalt öelnud, saades aru spordialaliitude monopoolsest jõupositsioonist, et ka neile kehtivad õiguse üldpõhimõtted, sealhulgas õiguspärase ootuse kaitse, ning seepärast ei saa viimasel hetkel mängureegleid muuta. Tänane areng ainult kinnitab akuutset vajadust luua ka Eestisse keskne spordiasjadele spetsialiseerunud vahekohus,“ resümeeris Parind.

Katrina Lehise tiimi liige Indrek Madar kommenteerib vaatega edasisele: „Lootus esialgse õiguskaitse saamiseks sai sellega läbi. Kohtumenetlus on alles alanud, kohus ei teinud praegu lõplikku lahendit. Menetlus jätkub ja leian, et see lahend on oluline kogu Eesti spordisüsteemile. Ühtlasi asume nüüd analüüsima, kuidas edasi. Katrinale tekitatud ülekohut kahjuks päriselt rehabiliteerida mõistagi ei saa.“