Gerd on korvpallimaastikul tegutsenud väga kaua, alustades sellest, et mängis ise 10 hooaega meeste meistriliigas, kuni selleni, et oli 2007. aastani ka meistriliiga tegevjuht. Gerd räägib, kuidas tal on esimesed kuud uuel ametipostil möödunud, mis muudatused on juba ette võetud ning millised Eesti Korvpalliliidu tulevikuplaanid.
Varasemalt on Gerd olnud lisaks korvpalliliidu meeste meistriliiga tegevjuhile ka Balti Liiga tegevjuht ning samuti on tal pikaaegne kogemus Sportlandi Eesti AS tegevjuhina. Ta kuulus korvpalliliidu juhatusse aastatel 2012-2022. Otsus võtta vastu uus töökoht Eesti Korvpalliliidu peasekretärina Gerdil pikemat mõtlemist ei vajanud.
„See on meeliülendav tunne, aga ka ärev on astuda nendesse kingadesse, sest tõesti korvpall elab väga häid aegu,“ lisab Kiili. Eelmise peasekretäri Keio Kuhi ametist lahkumise põhjuseks tõi Gerd välja, et see oli Keio enda otsus. „Eks iga asi saab ükskord otsa!“ sõnab ta.
Podcastis tuli juttu ka välismängijate piirarvust Eesti klubides ning Gerd selles osas muret ei tunne. „Palju välismängijaid, see pole probleem ja pole aktuaalne. Täna ei näe probleemi.“
Kiili on peasekretäri ametis olnud nüüdseks kaks kuud ning selle aja jooksul on korvpalliliidus tehtud mitu suuremat otsust. Esimeseks suuremaks otsuseks oli Keila ühinemine Tallinna Kaleviga. „See on juriidiliselt tänaste reeglite järgi tehtud otsus. Mõned fännid on kirjutanud sellel teemal, aga ma jätaks selle teema sinna.“
Teine Gerdi ametiajal tehtud otsus on Reinar Halliku klubi mitte lubamine meistriliigasse. „See oli selline kompamine nende poolt, kas nad päriselt oleksid olnud valmis tulema, las Hallik vastab sellele.“
Kiili toob välja kriteeriumid, mida on vaja näiteks Hallikul, et jõuda meistriliigasse. „Nad peavad mängima saalis, mis vastab meistriliiga nõuetele – telenõuded, publikunõuded, reaalne võistkond, omavalitsuse tugi jne. Oleme loomas ka auditeerimissüsteemi meistriliiga klubidele ning kindlasti peavad sinna tulema ka teatud eelarvelised küsimused,“ räägib Kiili.
Gerd räägib Audentese muredest ja tulevikust, sest hetkel tulemustega rahul ei olda. „See ei ole etteheide ei poistele ega treeneritele. Meie eesmärk oleks, et klubid tahaksid poisse Audentesesse saata, aga see ei juhtu üleöö, seal taga on rahastus. Vaja on lisatreenerit, peatreenerit, füsioterapeuti ja turneed. Audentesest peab tulema selline toode, et sinna tahetakse minna.“
Suurt müra tekitas ka litsentsitasude tõstmine, kuid Gerdi meelest oldi juba ammu kiviajas võrreldes teiste klubide litsentsidega. „Tegime selle otsuse ära, oli valus, aga saadakse aru. Lähima aja jooksul pole plaanis tõsta,“ on Kiili veendunud.
Suureks ambitsiooniks ja eesmärgiks on korvpallilidul korraldada 2029. aasta Euroopa Meistrivõistlused Eestis, kuid hetkel on suureks probleemiks saali puudus. „Selleks on vaja saali, kuhu mahub 10 000 inimest ja seda pole – korraldus ja muu oleks olemas.“
„Aga loomulikult on ka eesmärgiks, et meie koss oleks iga päev gramm parem. Mina arvan, et on vaja kvantiteeti, et pakkuda kvaliteeti. Tahan, et meie korvpalli alaliit oleks kvaliteetne ja meile lähevad korda tulemused,“ lõpetab Kiili podcasti kuldsete sõnadega.
