Eesti maadlus on mudas, mitte olümpial. Nabi: noori vaadates tundub, et maailm liigub meilt eest ära. See, mida tehakse, tulemust ei too

Teist korda pärast Eesti taasiseseisvumist – esimene kord oli Pekingis – ei teeninud ükski meie maadleja olümpiapääset.

Eesti maadlus on seal, kus olla ei tohiks – mudas, aga mitte Pariisi olümpial. Klubisid on, treenereid on, noori, kes himuga harjutavad, samuti, noorte tiitlimedaleid viimasest kümnendist terve peotäis, ainult et olümpiamängudel ükski meie omadest matile ei lähe. Ühest küljest on sõel äärmiselt tihe – igas kaalus saab starti 16 maadlejat –, kuid samal ajal ei ole ka: Pariisis on esindatud 59 riiki. See tähendab, et Eesti justkui ei olekski enam maadlusmaa ning kahekordne olümpiakuld Kristjan Palusalu pöörab end hauas mitu korda ringi.

Noori on, aga...