Kuna Vassiljev ei tahtnud Õhtulehele antud kommentaaris Ukraina sõjas poolt valida, kutsuti 9. aprillil siseministeeriumi poolt kokku kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse andmise komisjoni koosolek, kus Vassiljevile antud aasta kodaniku aunimetuse küsimust arutati, kirjutab Õhtuleht.

Kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja ja kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse andmise komisjoni esimehe rollis olnud Martin Tulit teatas Õhtulehele, et Vassiljev on komisjonile oma vastuse edastanud.

„Vassiljev selgitas, et on igal ajal valmis Eesti kui oma kodumaa eest seisma. Arvestades Vassiljevi selgitusi ning enamuse komisjoni liikmete seisukohti antud teemal, on komisjon otsustanud 2011 aasta kodaniku küsimust mitte edasi arutada,“ sõnas Tulit.

Mida Vassiljev ütles?

Vassiljev käis aprilli alguses külas Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“, kus ta ei tahtnud konkreetsele küsimusele, kas ta toetab sõjas Ukrainat, otseselt vastata: „Kui nad suudaks võita, siis võib-olla tuleb rahu. Kui Venemaa võidab, siis võib-olla tuleb rahu. Kui mõlemad otsustavad, et räägime ja teeme rahu, siis võib-olla tuleb rahu.“

Saatejuhi jätkuküsimuse peale, miks ta ei taha öelda neid asju, mida eestlased antud teemas Vassiljevi suust kuulda tahavad, ütles Vassiljev: „Mida inimesed tahavad kuulda, see pole ju seotud sellega, mida mina arvan ja mõtlen. See ei tähenda, et ma olen kummagi poolt. Minu jaoks on see, mis maailmas üleüldse toimub, arusaamatu. Ma ei uskunud võibolla viis aastat tagasi, et sellised asjad võivad tänapäeval juhtuda ja ma olengi sellises seisus - ma ei teagi nagu - mul ei ole vastust, kuidas, mis põhjustel, kas on põhjused.“

Skandaali puhkemise järel loobus Vassiljev ise Eesti koondise kaptenikohast.