Kolm lähiaja eesmärki

1. Koondise töörahu taastamine. Mitmes mõttes oli koondise seis kummaline, sest (suurte) kaotuste ja mitte kuigi ilusa mängupildi taustal oli rahvusmeeskonnas sisekliima jätkuvalt hea. Aivar Pohlak möönis pressikonverentsil, et see tegi peatreeneri vahetuse küsimuse keeruliseks.

„See on juba killuks muutunud, et mängijate tagasiside põhjal olid meeskonnas asjad hästi. Ka muude taustajõududega rääkides, näiteks arstidel on hea ülevaade, oli tagasiside sama. See on ebaharilik, sest kriisis meeskonna puhul väljendub asi tavaliselt sisekliimas. Kuid arutasime teemat juhatuses mitu korda ja jõudsime seisu, et Thomas oli valmis ja pidas õigeks töökoha loovutamist. Ning Jürgen oli valmis koha üle võtma,“ lausus ta.

Teisalt oli jalgpalliavalikkus koondise tulemustes pettunud ja mängude eel ootused maas. Viimasel ajal polnud fännide huulil küsimus, kas koondis võitleb välja viigi või võidu. Pigem jõuti kohta, kus sooviti lihtsalt ilusat kaotust. Ehkki koondise sisekliima oli hea, siis Häberli mängustiil ühel hetkel enam ei toiminud

„Lõpuks oli nii keeruline jätkata. Arvestades meie mängijate valikut ja sellega seonduvaid asjaolusid, siis mingil hetkel tekkis arusaam, et mida varem juurte juurde tagasi lähme, seda parem,“ lausus Pohlak, kes siiski pareeris väite, et käik tehti üldsuse survel. „Minu meelest on rumal teha otsuseid läbi välise surve. Seda tuleb kuulata, aga seda tuleb osata õigesti kuulata. See ei tohi iial olla peapõhjus. Aga tahame luua eeldused koondise töörahuks.“