„Kui meil oli Flora oma algusaastatel väga skandaalne klubi, kes sai hakkama igasuguste tükkidega, mida ajakirjandus lahendas - Aivar Pohlak oli ees ja taga ning lõpuks ehitas oma staadioni -, siis sada aastat tagasi oli selleks Tallinna Jalgpalliklubi, mis asutati 1921. aasta lõpus. Kolme ja poole aasta pärast oli neil oma staadion püsti pandud, kusjuures seda hakati samuti ehitama nii, et väidetavalt polnudki veel mingit raha ega varandust,“ rääkis Schwede raamatu esitluse järel.

„Tallinna Jalgpalliklubi oli ikka pidevalt ajalehtede esikaantel igasuguste skandaalidega, mis puudutasid teiste mängijate ülemeelitamist, sedasama staadioni ehitamist ja mida kõike veel.“

Jalgpalliajakirjandus oli toona tubli, eriti kollane ajakirjandus. „Kõik koondislaste koerused ja pahandused said kajastatud. Olid ka mõningad alkoholijuhtumid - ka need valgustati kõik läbi. Pulli sai palju. Eriti Balti turniiridel, kuhu ajakirjandus koos meeskonna ja fännidega kaasa sõitis - neid Riiga minevaid ronge nimetati rahvusrongideks, seal ööbiti ning piletihinna sees olid ka mängu piletid. Ja neid juhtumisi rongis kajastas meedia nii sinna minnes kui ka tagasi tulles,“ meenutas Schwede.

Üldiselt iseloomustab aastaid 1925-1933 Eesti jalgpalli selle tähtsuse tõus Eesti ühiskonnas. „Jalgpall muutus äärmiselt tähtsaks. Selle üle arutleti. Toodi näiteid välismaalt - kui tähtis jalgpall seal on. Kui keegi tuli rääkima, et jalgpall on ületähtsustatud, siis öeldi: „Kuulge, vaadake, mis välismaal toimub. Saksamaal on küll väga palju staadione jooksuradadega, aga keegi neid jooksuradu eriti ei kasuta, sest mängitakse jalgpalli.“ Teiseks: ajakirjandus arutles, kas me saame jalgpalli pidada rahvusspordialaks. Järeldus oli kõhklev: ühest küljest öeldi välja, et tegemist on loomulikult rahvusspordialaga, kuna rahvas käib seda kõige rohkem vaatamas ja elab sellele kaasa, aga teisest küljest jäävad tulemused natuke nõrgaks,“ rääkis Schwede.

Videointervjuus Delfile arutles Schwede veel, kui suurele lugejaskonnale Eesti jalgpalli ajalugu tänapäeval korda läheb, avaldas, milliseid perioode kajastavad veel ilmumata „Eesti jalgpalli ajalugu“ kolmas, neljas ja viies osa ning kas tema allikateks on lisaks perioodikale olnud ka raamatu kangelased või nende lähedased ehk kui palju on ta kasutanud otsekontakte.

Ametlikul esitlusel intervjueeris Schwedet Mihkel Uiboleht. Vaata seda üritust järgi siit!