Kas EOK maksab olümpiasangaritele liiga palju? „Nii kõrged preemiad on vaid vähestes totalitaarsetes riikides“

Eesti saadab Pariisi olümpiale maksimaalselt 25 sportlast, see on kogu taasiseseisvusaja väikseim delegatsioon. Miks nii läks ja kuidas juba järgmisel olümpial paremini mehitatud olla? Neile küsimustele otsiti vastuseid kolmapäevases Delfi otsesaates „Kohe selgub“.

Saatejuht Brent Perel olid külas Eesti Olümpiakomitee (EOK) spordidirektor Martti Raju ning endine jalgrattur ja Israel-Premier Techi profitiimi spordidirektor Rene Mandri.

Saadet saab järele vaadata või kuulata siin.

Madri arvates peaks EOK oma toetusmehhanismid kriitilise pilguga üle vaatama, sest tulemuste eest makstavad riiklikud preemiad on liiga suured ja isikupõhised.

Kuldmedali eest premeerib riik sportlasi 100 000 euroga, aga kui tegemist on võistkonna alaga, kuhu kuulub neli sportlast - nagu näiteks Tokyos vehklemisnaiskond - siis see summa kahekordistatakse ehk kõik epeenaised kasseerisid 50 000 eurot.

Lisaks teenivad kõik olümpiamedalistid eluaegse toetuse, mis kuldmedalistidel oli 2020. aasta seisuga 4600 eurot, hõbemedalistidel 2700 eurot ja pronksmedalistidel 2350 eurot aastas. Kümme aastat enne pensioniea kättejõudmist lisandub täiendavalt toetus, mis on seotud keskmise palgaga.