Ekspeditsiooni esimene etapp ehk matkamine baaslaagrisse ei möödunud kuigi meeldivalt ning paar päeva kimbutasid Kasparit mured tervisega, millega kaasnes nõrkus, energiapuudus ja kõhuprobleemid, kuid teekonda ta ei katkestanud ning baaslaagrisse jõudes oli tervis juba korras.

Everesti baaslaagrisse jõudmiseks kulus kaheksa matkapäeva, 65 kilomeetrit ning 5364 tõusumeetrit. Baaslaagrisse jõudmine on Everesti ekspeditsioonil tähtis hetk, sest sellega saab ekspeditsiooni esimese faasi lõppenuks lugeda. Baaslaagris vahetatakse matkariided mägivarustuse vastu ning algab viimaks ettevalmistus kõrgtõusuks.

„Hiiglaslik ning võimas, Everest on massiivne ja teekond üle Khumbu jäämurru on kirjeldamatu. Seda ei saa piltidega edasi anda, sellest saab päriselt aimu vaid siin samas mäejalamil olles, oma silmaga vaadates,“ kirjeldas Kaspar oma esimesi emotisoone baaslaagrisse jõudes pressiteate vahendusel.

Everesti baaslaagrisse jõudes tundis Kaspar peavalu, kuid arvestades, et mees viibib hetkel üle 5000 meetri kõrgusel, oli see täiesti etteaimatav. Enesetunde paranemiseks on vaja aega kohaneda, et keha jõuaks muutunud tingimustega harjuda. Seepärast oligi baaslaagris veedetud aeg mõeldud esialgu taastumiseks ja seejärel treeninguteks. Treeniti nii jääronimist kui mööda tugiköit tõusmist ning laskumist.

Neljapäeval, 18, aprillil toimus baaslaagris traditsiooniline pühitsus ehk budistlik Puja tseremoonia, mis viiakse läbi enne tipuvallutuse algust, et paluda mäejumalatelt turvalist teed mäetippu ning samuti tagasi alla. Enne, kui Puja tehtud pole, ei astu ükski ronija mäele. Tseremoonia viis läbi laama. Tseremoonia käigus pühitseti ka mägironijate varustus ning Kaspar asetas tseremoonia ajaks altari ette oma saapad, ronimiskassid, kiivri, seljakoti ja ronimisvöö.

„Loodan siiralt, et meid kõiki saadaks siit edasi õnn ja me jõuame turvaliselt tagasi koju oma lähedaste juurde. Täna kogun veel jõuvarusid ning laupäeval alustame tõusudega,“ ütles Kaspar Eevald eile pärast tseremooniat.