Dopingukaristuse saanud Priinits on šokis: „Täiesti müstiline lugu. Kellele ma ette jäin? Kellele on vaja minu näidispoomist?“
(245)
Epeevehklemise Eesti meeste esimõõk Sten Priinits sai 18-kuulise võistluskeelu, sest polnud aasta jooksul kolmel korral dopinguküttidele kättesaadav. Kahel puhul unustas Priinits testimisprogrammi ADAMS kaudu Eesti Antidopingut oma asukohast teavitamast, ühel korral oli ta kodus, kuid ei reageerinud testija telefonikõnele.
Rahvusvahelise antidopingu agentuuri (WADA) reeglite järgi peab ADAMS-i programmi kuuluv sportlane andma teada millal ja kus teda iga päev ühe tunni jooksul tabada võib ning olema sel ajal ka kättesaadav. Priinits eksis selle reegli vastu kolmel korral.
„Esimesel puhul unustasin asukohateavet muuta, läksin Euroopa mängudele – seal on dopingukontrollid ju olemas ehk ma ei pugenud ju peitu,“ selgitas Priinits. „Siis olin kodus, kuid ei võtnud telefoni vastu. Magasin, oli vaba päev. Telefon oli teises toas kapi peal. Mul on tunnistaja olemas, kes kirjutas seletuskirja ja tuli ka EOK distsiplinaarkomisjoni ette. Ta nägi maja ees kedagi, hiljem selgus, et dopingutestijat, kes ei tulnud temalt küsima, kas Sten Priinits elab siin. Testija ei näidanud üles vähimatki soovi minu juurde sisse astuda, kuigi võinuks, sest maja uks oli lahti. Eesti Antidopingu juht Henn Vallimäe aga teatas, et tunnistaja seletused ei huvita kedagi.“
Võiks olla ju normaalne, et sellise elutempo juures tuleb näpuviga sisse.
Priinitsa sõnul magas ta pärast seda, kui kaks ebaõnnestunud dopingutesti olid kirjas, telefon padja all. Aga siis juhtus taas. „Pidin reisima Budapesti MK-etapile, kuid Lufthansa streigi tõttu tühistati lend,“ meenutas Priinits. „Sebisin uut piletit, kaks tundi enne Eestist lahkumist reserveerisin hotelli. Vahepeal käisin lapse vanavanaema matusel ehk siis segadust oli palju. Järgmisel hommikul ärgates vaatan, et viis vastamata kõnet. Helistasin tagasi – antidoping. Üritasin olukorda selgitada, paraku süüdimõistjaid ükski fakt ei huvitanud. Lootsin, et ärajäänud lend, matused ja hotelli hiline broneerimine on kergendavad asjaolud, kuid tühjagi, kolmas laks läks kirja.“
Ma pole midagi valesti teinud!
Miks Eesti Antidoping teda, 36-aastast vehklejat, nii meeleheitlikult taga ajas, jäi Priinitsale mõistmatuks: „Täiesti müstiline lugu. Kellele ma ette jäin? Kellele on vaja minu näidispoomist? Olen kindel, et siin on palju enamat mängus.“
Kellele on vaja minu näidispoomist? Olen kindel, et siin on palju enamat mängus.
Kui Priinits tunnistanuks end süüdi, saanuks ta vaid 11-kuulise võistluskeelu, nüüd aga seitse kuud pikema. Miks ta ei nõustunud distsiplinaarkomisjoni pakkumisega?
„Kuidas saan ma nõustuda, kui pole midagi valesti teinud?“ küsis Priinits vastu. „Minust olenemata põhjustel – lennu ärajäämine, testija tahtmatus majja tulla – sain karistada. Minu elu on nii kiire, töötan treenerina kahes riigis, harjutan ise, käin võistlustel... Võiks olla ju normaalne, et sellise tempo juures tuleb näpuviga sisse.“
Priinits ei osanud öelda, kas ta vehklejakarjäär sai sellega otsa. „Olen praegu šokis ja eelkõige seepärast, et kedagi ei koti, mida ma räägin. Mind oli vaja süüdi mõista.“
