Valdo Lips jäi Viimsi noore meeskonna hooajaga rahule: kõik kohanesid ühisliiga tasemel ja kõigil on perspektiiv teha samm edasi

Viimsi noor korvpallimeeskond võitis tänavu Paf Eesti-Läti ühisliigas kuus mängu ning tuli kokkuvõttes 15. kohale. Võtmaks põhiturniiri kokku tegi klubi juttu meeskonna peatreener Valdo Lipsu, kapteni Oliver Suuroru ja tegevjuht Tanel Einastega.

Pärast kahte esimest ning väga edukat hooaega Eesti-Läti ühisliigas, tegi Viimsi mullu suvel läbi noorenduskuuri. Meeskonna tuumiku moodustasid kolmandal hooajal klubi omakasvandikud ning mitmed Eesti noormängijad, kes tulid välismaalt tagasi Eestisse just Viimsi ridadesse.

Ainsa välismaise täiendusena lisandus varasemalt Leedu liigas pallinud 202 cm pikkune ukrainlane Artem Kovalov, kes hooaja käigus osteti Jaapani liigasse ning keda toodi asendama ameeriklane Tydus Verhoeven. Hooaja jooksul liitus Viimsiga ka Kaspar Kuusmaa.

Meeskonna peatreener Valdo Lips.

1. Mis olid meeskonna suurimad väljakutsed selle hooaja jooksul?

Valdo Lips: „Enne hooaja algust pidasin meeskonna suurimaks väljakutseks seda, kuidas hoida üleval meeste fookust enesearenguks ja võistkonna arenguks tervikuna. Kuna kõik mängijad olid sellel tasemel uues rollis, siis oli ette näha, et hooaja algus saab olema meil raske võite saada. Seega oli alguses vajalik leida pärast mängu lisaks puudustele neid eesmärke, mis said täidetud ning selgitada, et kui töötame innuga edasi ja järk-järgult astume samme väikeste eesmärkide saavutamiseks, siis hakkavad ka võidud tulema. Nii ka läks ja tegime novembris mitu head mängu, mis tõid meile head neli võitu järjest. Kahjuks samal ajal hakkasid hädad vigastuste ja haigustega ning siis oli loomulikult suureks väljakutseks, kuidas meeste töö meeleolu üleval hoida, kui mitmed olulised lülid mängudest ja treeningprotsessist eemal.“

2. Millised olid meeskonna tugevused ja nõrkused põhiturniiri ajal ning kuidas kavatsete neid parandada järgmiseks hooajaks?

„Meeskonna tugevuseks on ühtekuuluvustunne, alati võitluslikkus ja endast kõige andmine ning see, et mängijad usuvad enda ja võistkonna arengusse. Nõrkuseks see, et mänguminuteid on mõnedel mängijatel mängus liiga palju. See on eelkõige seotud juba viidatud vigastustega, mis kahjuks ei ole täielikult meie kontrolli all. Lisaks on nõrkuseks jõu ja „massi“ puudus, mis tegi meid haavatavaks eriti agressiivse kaitse vastu. Kindlasti valdkond, millega tuleb järgmise hooaja ettevalmistaval perioodil mängijatega erilise pühendumisega pikaajaliselt tegeleda. Mitmetel mängijatel tuleb rõhku panna lihase kasvatamisele ehk hüpertroofiale ning lisaks järjepidevale treeningule ka toituda väga nö süsteemselt, et lihasel oleks vajalikke toitaineid ja kaloreid kasvamiseks. Ehk siis oluline on lisaks treeningule ka teadlik toitumine (mida sööd? millal sööd? kui palju sööd?) ja puhkus (mis kell magama lähed? mitu tundi öösel magad? kas kahe trenni ajal puhkad?)!“

3. Kuidas hindate meeskonna esitust võrreldes eelmiste hooaegadega?

„Eelmiste hooaegadega võrrelda ei ole võimalik, sest võistkonna komplekteeritus nii vanuse kui ka mängijate kogemuse osas selles rollis täiesti erinevad. Hooaega kokkuvõttes on kahetised mõtted. Saime põhiturniiril 6 võitu, mida meile ükski spetsialist ei pakkunud. Ehk siis selles mõttes saab pidada hooaega kordaläinuks. Mina ise uskusin, et saame rohkem võite (10) ja nagu me näitasime Eesti-Läti liiga põhiturniiril ja karikavõistlustel mängupilidiga (6 võitu + karikavõistlustel pronksimängule jõudmisega ja seal lisaaajal võideldes kaotades), siis see eesmärk oleks olnud täidetav, kui vaid meie kontrolli all mitte olevaid takistusi (vigastused ja haigused meie jaoks olulistel mängudel) ei oleks olnud. Protsessiga ja arenguga jäin väga rahule. Kõik mängijad kohanesid oma muutunud rolliga ühisliiga tasemel ja kõigil on perspektiiv teha veelgi samme edasi.“

4. Millised on teie plaanid ja eesmärgid play-offideks või järgmiseks hooajaks?

„Eesmärgid play-offiks on suunatud endiselt arengule ja enda maksimaalsele sooritusele. Protsess jätkub nii kehalise kui erialase ettevalmistuse valdkonnas. Järgmisest hooajast veel vara rääkida, aga loodetavasti saame järgmiseks hooajaks eesmärkidest rääkida varem kui eelmistel hooaegadel.“

Meeskonna kapten Oliver Suurorg:

1. Kuidas hindate meeskonna üldist meeleolu ja dünaamikat põhiturniiri lõpus?

Oliver Suurorg: „Meeskonna üldine meeleolu on hea ja eesmärk ning fookus on sellel, et eestikate play-offis näidata head mängu ning teha hea tulemus.“

2. Milliseid positiivseid õppetunde või väljakutseid peate oluliseks, et meeskond saaks edasi areneda?

„Meeskonna edasise arengu jaoks on oluline, et me õpiks senistest põhiturniiri mängudest, mis läksid meil napilt käest ära ja oskaks seesugused mängud enda kasuks pöörata.“

3. Kuidas kavatsete motiveerida meeskonda, et saavutada paremaid tulemusi play-offides või järgmistel hooaegadel?

„Play-offiks on meeskonna motiveeritus kõrge, sest mängitakse medalitele ja eraldi motiveerimist keegi ei vaja.“

4. Mis oli teie isiklik roll meeskonna toetamisel ja juhtimisel selle hooaja jooksul?

„Meeskonna juhtimisel tegid treenerid head ja ja järjepidevat tööd ning kaptenina sain sellele kaasa aidata, kui andsin neile ka mängijatepoolset sisendit.“

Meeskonna tegevjuht Tanel Einaste:

1. Kuidas hindate meeskonna üldist esitust põhiturniiri jooksul?

Tanel Einaste: „Ma paneks meie meeskonnale hindeks tugeva nelja, ehk hindan esitust kindlasti positiivselt. Võrreldes meile ennustatuga saime võite rohkem, naljaga öeldes kuus tükki rohkem, ja parema õnne ja mõne pisiasja õnnestudes oleks võinud neid veel enamgi olla. Samas, nagu võis nii uue ja noore koosseisu puhul ennustada, tuli sisse ka mänge, mis meil nii hästi ei õnnestunud. Aga tõsise rongi alla jäime vaid korra, Tartu vastu Käärikul. Kuid selles mängus läks valesti kõik, mis minna sai. Aga selline ärakukkumine toimus vaid korra, kui nii mõnigi ennustas meile selliseid tulemusi iganädalaselt.“

2. Millised olid meeskonna suurimad saavutused ja väljakutsed selle hooaja jooksul ning kuidas kavatsete neid edasi arendada?

„Suurim saavutus on meeskonna jätkamine ja noorte eestlaste põhiselt komplekteerimine. Sportlikult suurimaks saavutuseks loen kõikide poiste individuaalses plaanis suurt edasiminekut ja avanemist. Stefan (Vaaks), Oliver (Suurorg), Kevin (Sünd), Ken (Reinart) jne. Meeskondlikult teevad rõõmu need kuus võitu liigas, karikavõistlustel koduväljakul saadud võit Rapla üle ning pääs pronksimängule ning kuigi lõpp oli valus, siis tegelikult ka pronksimängu ennast, mida suurem osa ajast juhtisime. Suurim väljakutse olid kindlasti vigastused, vigastused ning sealt edasi roster- ja load management. Hindi pikemaks veninud comeback. Roni (Laanemaa) ja Keni vigastused, mis tõstsid teiste mängijate koormust ja ilmselt võisid põhjustada järgmiseid. Me teadlikult hooaja alguses ei ülemehitanud ennast, kuigi poisse, kes meile tulla tahtsid, oli veelgi. Soovisime anda vajaliku väljundi ja koormuse kõikidele mängijatele. Kahjuks vigastused lõid selle plaani sassi. Hea meel, et suutsime reageerida esmalt Marteni (Maide) lisamisega, kuigi ka tema pidi vana vigastuse tõttu hooaja lõpetama, ikkagi, ja siis Kaspari (Kuusmaa) lisamisega. Siseinfona, siis eelpool mainitud Käärikul toimunud mängust jäi meil nii palju head näppude vahele, et just seal, veel enne mängu pakkusin Tartu managemendile selle idee, tuua Kaspar Viimsisse välja.“

3. Mis on teie strateegia meeskonna ressurside ja eelarve optimeerimiseks tulevastel hooaegadel?

„Meie soov on jätkata maksimaalselt samas koosseisus. Uskusime nendesse poistesse enne hooaega ja see usk on ainult kasvanud. Kas plaanime meeskonda tugevdada? Sellele vastaks ma nii, et kui säilitame selle koosseisu, siis me oleme tugevamad. Poisid on aasta võrra tugevamad, kogenumad ja mänginud kokku. Ideaalis sooviksime jätkata ka Tydusega, kes sobib nii mängija kui inimesena meie meeskonda ning on siin õnnelik. Kindel on see, et välismaalaste meeskonda meist ei saa.“

4. Kuidas kavatsete toetada meeskonda ja personali nende arengus ning edus?

„Hoolimata majandusolukorrast on eesmärk säilitada ja võimalusel kasvatada meeskonna eelarvet. Sellega koos saame veelgi parandada nii mängijatele kui töötajatele pakutavaid ja kasutuses olevaid tugisüsteeme, analüütikat jne. Kindlasti on oluline ka koolitused ning oleme otsimas treenerite praktikakohti, kuhu nädalaks-paariks minna ja tutvuda mõne teise meeskonna igapäevaelu ja tööga.“

Rekordid ja faktid.

• Eestlase esimene kolmikduubel Eesti-Läti liigas - Oliver Suurorg

Meeskonna kapten Oliver Suurorg (24) on läbi terve hooaja näidanud taktikalist küpsust, jaganud ohtralt resultatiivseid sööte ning visanud punkte. 15. märtsil sai ta võõrsil peetud mängus Ventspilsi vastu hakkama kolmikduubliga, visates 12 punkti, andes 10 korvisöötu ning võttes 10 lauapalli. Sellega on Suurorg liigas esimene eestlane ja üldse alles kuues mängija, kes on jõudnud kolmikduublini.

• Noorim 400 punktini jõudnud mängija - Stefan Vaaks

19-aastane Stefan Vaaks, kes enne Viimsisse tulekut omandas mitu aastat korvpallitarkust Madridis, jõudis samuti märgiliste tähisteni. Ta on seitsmes eestlane, kes ühisliigas üle 60 kaugviske tabanud, 11. eestlane, kes hooajaga kogunud üle 400 punkti ning noorim mängija liiga ajaloos, kes selliste näitajateni üldse on jõudnud.

• Liiga noorim meeskond - Viimsi meeskonna keskmine vanus on liiga noorim 20,8 aastat.

• Karikavõistlute TOP 4 - Kaamos Karikavõistlustel jõudis Viimsi meeskond kolmandat aastat järjest nelja parema hulka ehk medalimängudele, kus pronksimängus tuli alles lisaajal alla vanduda Pärnu Sadama meeskonnale 80:87.