Kuidas satub sportlane vahekohtusse? Riigikohtu hiljutine tõlgendus versus rahvusvaheline praktika

Rahvusvaheline spordikohus (CAS) on möönnud, et sportlane nõustub konkreetsel spordivõistlusel osaledes alluma võistlusele kohaldatavatele reeglitele, sealhulgas ka seda spordiala juhtiva alaliidu vahekohtule ehk arbitraažile, kirjutavad advokaadibüroo Soraineni advokaadid Polina Tšernjak ja Raul Kartsep ning jurist Joosep Kuusk eelmisel nädalal Riigikohtus Eesti Autospordi Liidu ja Eesti Kardiliidu vaidluses tehtud lahendile viidates.

Vaidluste ja ebaõiglaste olukordade lahendamiseks kehtib üldtuntud põhimõte – oma õiguste kaitsmiseks tuleb pöörduda kohtusse. Nii on ka spordis, kui spordiklubi, treener või sportlane leiab, et talle on tehtud liiga, siis otsitakse kohtutee kaudu kaitset.

Eelmisel nädalal selgitas Riigikohus oma värskes lahendis muu hulgas seda, millal on sportlase ja spordialaliidu vahel sõlmitud kehtiv arbitraaži ehk vahekohtu kokkulepe. Vahekohtu kokkuleppe tuvastamine on oluline, sest see välistab n-ö tavakohtusse pöördumise. Tähelepanuväärne on see, et Eesti kohtu poolt antud tõlgendus erineb rahvusvaheliselt kehtivast standardist ehk sellest, kuidas sportlane paratamatult allutatakse vahekohtule. Selles artiklis selgitame, milles täpsemalt see erinevus seisneb ja miks on see relevantne.