Eesti profiratturile Mihkel Räimele sõitis treeningul auto otsa: põhimõtteliselt oli see nagu teine sünnipäev

Mongoolia rattatiimi Ferei Quick-Panda Podium Mongolia Team liige Mihkel Räim (30) avaldas kolmapäeval sotsiaalmeedias, et sattus eelmisel nädalal rattaga trenni tehes liiklusõnnetusse.

„Eelmisel nädalal sai teoks ilmselt jalgratturi jaoks üks suurimaid hirme, juhtum, mida minu senise karjääri jooksul pole kordagi juhtunud - auto sõitis mulle suurel kiirusel selga!“ kirjutas Räim Facebookis oma ametlikul lehel Mihkel Räim Official.

„Oli täitsa tavaline trennipäev, tegin tavapärast treeninglõiku, sõitsin maksimaalselt paremas tee ääres, et mitte autojuhte liigselt häirida. Tegin kõik endast oleneva, et oleksin nähtav. Kollane vest seljas, rattal taga punane tuli vilkumas ja veel selline, mis auto lähenedes hakkab intensiivsemalt autojuhti „häirima“. Ilm oli ilus, nähtavus super ning täiesti sirge tee. Kiiver peas!“ jätkas Räim.

„Igatahes käis ühtäkki pauk ja pikali ma olin. Sain aru, et miski sõitis mulle otsa. Lendasin lenks käes veel pikali, kõik käis nii kiirelt, et ei jõudnud isegi käsi sealt lahti lasta, esimene reaktsioon oli nagu rattaspordis ikka, püsti saada ja teelt minema kobida, et vältida järgnevat õnnetust,“ kirjeldas rattur juhtunut. „Sättisin end tee äärde, sain aru, et vigastused endal väga suured pole, õnneks miski otseselt põrguvalu ei teinud. Ratas tundus ka enam vähem ok, riided puruks, aga see on kõigest lisavarustus. Nägin, et minu juurde jäi kohe üks auto seisma, tema oli tunnistaja (härra nr 1), vaatasin ettepoole, ka seal taamal seisis üks auto ja autojuht jooksis minu poole. Olin kindel, et see oligi juht, kes mu alla ajas, kuid ei, ka tema oli tunnistaja (härra nr 2). Härra nr 2 helistas kiirabisse, mingil hetkel ilmus juba kolmas auto, mis oligi õnnetuse põhjustaja. Shokis meesterahvas tuli minu juurde ja küsis kuidas on? Mina ütlesin, et arvestades olukorda üsna ok. Uurisin temalt, kas sina sõitsid mulle sisse? Tema seepeale vastas: „ ma ei tea, sõitsin vä?“

Räim jätkab: „Võtsin igaks juhuks Härra nr. 1 kontakti ja seejärel õnnetuse põhjustaja andis tublisti oma nime ja numbri. Samal ajal ulatas Härra nr 2 mulle oma telefoni ja pidin andma oma tervise kohta selgituse 112-le. Kõne lõppedes avastasime, et õnnetuse põhjustaja oli lahkunud. Me ei saanud aru, kuidas see võimalik on??? Ca 20-30 minuti pärast oli politsei platsis. Andsin kiirabile oma tervisest ülevaate, seejärel ütlused politseile, tagatipuks saadeti veel reeglipäraselt välja kriminaalpolitsei. Vahepeal oli politsei ühendust saanud õnnetuse põhjustajaga, kes tunnistas, et selline asi oli toimunud, aga ise ta kohale ei saanud enam miskipärast tulla, vaid saatis õnnetuse põhjustanud auto koos oma pojaga sündmuspaika. Seiklust jätkus ikka paariks tunniks. Lõpuks kui kõik oli tehtud otsustasin ikkagi rattaga koju sõita, sest ma tundsin, et adrenaliin oli vaja maha laadida ja peale kukkumist on soovituslik veidi jalga keerutada, muidu võib keha kohe väga kangeks jääda. Politsei pakkus, et saavad mind Tallinna ära viia, keeldusin sellest, ainult küsisin, et kas saate mind viia siit ühte ristteele, kus väiksem liiklus. Ekipaaž oli väga abivalmis, panin oma ratta politseibussi kongi ja mind eskorditi järgmisesse tanklasse. Sealt juba sõitsin rattaga koju, peas mõtteid mõlgutades, mis võinuks tegelikult juhtuda.

VÄGA õnnelik õnnetus! Põhimõtteliselt nagu teine sünnipäev, jääb mõistatuseks, millega juht tegeles. Kas ta oli kaine? Kas ta oli telefonis? Kas ta jäi magama? Kas ta lihtsalt ei pannud tähele? Ei tea… Ainuke asi, mida õnnetuse vältimiseks teha saanuks, olnuks mitte trenni(tööle) minna. Iga aasta kevadel hakul jagan pilti, mis juhendab autojuhte, kuidas ratturist mööda sõita. Mõtlesin seda päev enne õnnetust teha, kuid ei jõudnud. Nüüd saan jagada kogemust ja see ei ole väga tore, aga ehk keegi õpib siit.“

30-aastane mees jagas postituse lõpuks soovitusi ratturitele ja autojuhtidele.

Soovitused ratturitele:

- kanna kiivrit
- vali erksamad riided, eriti just kevadel, talvel ja sügisel ehk hämaramal ajal
- kasuta rattatuld, eriti oluline tagumine punane
- sõida tee ääres asfaldil, mitte ära laiuta ilmaasjata (kuigi ma saan aru, et kevadine suur probleem on see, et see väike asfaldiriba tee ääres on peale talve hooldamata ja kummi lõhkuda üsna kerge. Nokk kinni, saba lahti! siinkohal tasub ka teede hooldaja poole vaadata)

Soovitused autojuhtidele:

- ära tegele roolis kõrvaliste asjadega
- kui räägid telefoniga, siis ainult hands-free versioon
- kui möödud ratturist, siis näita suunda, siis teavad taganttulijad arvestada, et keegi seal liigub ja oleks super kui hoiaksid külgvahet (vasakud rattad üle telgjoone möödasõidul oleks fantastiline)
- isegi kui rattur teeb midagi lolli, siis temast mega napilt mööda sõitmine ei ole lahe, kokkupõrkel on tema 100% nõrgem osapool