KOMMENTAAR: Epeenaiskond on üle 14 aasta palgalt maas. Kuidas edasi? Kes jätkab ja kuidas?

Kui epeenaiskond võidab juunis Baselis toimuval EM-il medali, võivad nad EOK palgale tagasi pääseda.

2010. aasta suvest on Eesti epeenaiskond, õigemini selle liikmed, saanud tänu tulemustele järjepidevalt EOK-lt palka ja treeningtoetust, nii et rahalisi probleeme pole olnud. Nüüd on. Kahe aasta jooksul pärast olümpiavõitu pole epeetüdrukud pääsenud MM-il kaheksa parema hulka – kahel korral on oldud üheksandad – ega võitnud EM-il medalit ja lõpuks ei jõutud ka Pariisi olümpiale. Seega: hüvasti, raha. Nelli Differt saab ainsana tänu EM-i pronksile B-kategooria toetust, kõik ülejäänud langesid C-tasemele ehk neile eraldatakse kuus 1250 eurot, millest peab jätkuma nii treenimiseks, laagriteks, võistlusteks kui ka elamiseks. Selge, et ei jätku. Selle rahaga olümpiakulda ei võida, tingimused pole konkurentidega võrreldavad, hoopis naeruväärsed. Aga EOK arvab, et olümpiavõitjatele piisab küll.

Heakene küll, oli, mis oli. Põhjusi, miks läks nii, mitte naa, on objektiivseid ja subjektiivseid. Tähtis on see, kuidas minna edasi, sest vehklemine on pika puuga Eesti edukaim ja medalirikkaim olümpiaala ning seda põhja lasta oleks vale.