Aasta siis oli 1990-ndate algus. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi järel läks hingusele Noorte Hääl (kuigi Rahva Hääl jäi alles, justkui noored oleksid jõudnud uude ajastusse, rahvas veel mitte) ja asemele tuli Päevaleht. „Eesti“ ilmus Päevalehe ette pisut hiljem, kui selgus, et rahva hääl ei kõla piisavalt valjult ja ka Hommikuleht kipub kiratsema. Niisiis koondus trio Eesti Päevaleheks.

Aga jah, 1990-ndad. Päevalehte luues selgus, et sotsialistlik ajakirjandus ei vea omadega välja, lugejate köitmiseks on vaja kapitalistlikku, palju mahukamat ajalehte, uusi ajakirjanikke ja uut ajakirjandust. Aga kust sa suleseppi võtad, neid põllul ei kasva. Seega tuli kasvatada, mistap Päevaleht palkas spordiosakonda noori ärksaid mehi, kel polnud oskusi, kuid kes olid silmini täis tahtmist.