ARVAMUS | Peeter Tarvis: kas riigikohus ulatas sportlastele abikäe?

Riigikohus selgitas oma kolmapäevases lahendis, millega spordialaliidud peavad oma (distsiplinaar)otsuste tegemisel arvestama ja milliseid õiguskaitsevahendeid saavad sportlased jt spordis tegutsejad oma õiguste rikkumise korral kasutada.

Autor märgib alustuseks, et käsitleb selles artiklis sporti majandustegevusena. Spordisõber võib (õigustatult) küsida, et kuidas on metsas jooksmine või aeroobikatrenni minek seotud raha teenimisega. Vastus on, et ei olegi, kuid seda näiliselt vastuolulist väidet selgitab spordi kahesugune olemus.

Sport on ühest küljest meelelahutus, vaba aja veetmise vorm ja eneseteostusvõimalus. Teisalt on see muuhulgas sportlaste, treenerite, telekanalite, spordivõistluste korraldajate, ennustusportaalide, spordiorganisatsioonide jms isikute jaoks elukutse või majandustegevus, mille eesmärgiks on kokkuvõttes raha teenimine. Näiteks usaldusväärsena näiva turuaruande kohaselt oli 2022. aastal spordist saadud tulu rohkem kui 460 miljardit eurot. See ei tähenda, et spordil ei võiks nende isikute jaoks olla ka muud tähendust. Üks ei välista teist ning isik võib samal ajal teenida spordi abil raha ja nautida sportimist kui tegevust.