Eesti jäi kohtumise alguses meeletu surve alla...

See oli taktika, mille valisime. Teadsime, et mida kauem taga null püsib, seda suurem pinge tuleb neile peale. Kui Poola mängib koduseinte vahel, siis see võib neile vahepeal kkahjuks tulla. Kahjuks esimese poolaja värav ja punane kaart muutsid kõvasti seda plaanid.

Tahtsime nii kaua kui võimalik ta nulli hoida. Me ei olnud favoriidid. Me ei mõelnud naiivselt, et oleksime Poola tagant ja keskväljalt läbi lükanud, ning siis väravad löönud. Paar detaili, mis sellisel tasemel juhtuvad, muutsid mängu kulgu.

Kas esimese poolaja järel lootus veel elas?

Kindlasti, 0:1 pealt võib veel juhtuda, kuigi tõenäosused jäävad järjest väiksemaks. Müts maha meeskonna võitlusvaimu eest. Eks see oligi raske mäng, kuid me tõesti võitlesime lõpuni. Poola ründetugevus ja olla ühega vähemuses... mingi hetk ikka tulevad need eksimused.

Meile on päris tihti nüüd viis löödud. Mida me nii valesti teeme?

Kahes teises mängus ma ei osalenud ja ma pole neid analüüsinud. Täna oli raske väljakult ära tulla, sest sulle on viis tükki löödud. Meie põhipower jäi esimese poolaja detailide taha.

Kuidas end väljakul tundsid?

Tundsin end okeilt, ei midagi erilist.

Kas jäädki nüüd Eesti koondisesse?

Arvan, et nüüd on aeg joon vahele tõmmata ja noortele ruumi teha. See oli üks eriline mäng, kus meil oli lootus EM-ile jõuda. Me ei suutnud seda teha.

See oli viimane ametlik mäng?

Arvan küll. Mõtlesin niigi väga pikalt, kas tulen üle kahe aasta tagasi.