Riigikohus saatis autospordiliidu ja kardiliidu vaidluse maakohtusse tagasi. „Spordialaliidu pädevus peab olema piiritletud“
(6)
Riigikohus tegi täna poolteist aastat kestnud vaidluses Eesti Autospordi Liidu ja Eesti Kardiliidu juhtfiguuride vahel otsuse. Kohtuvaidluses aga võitjat ei selgunudki, vaid kaasus saadeti tagasi maakohtule.
Tüli Eesti Autospordi Liidu (EAL) ja Eesti Kardiliidu (EKL) vahel sai alguse 2021. aasta sügisel ning võttis ametlikuma pöörde 2022. aasta 1. veebruaril kui EAL-i juhatus muutis senist kardispordi juhtimisloogikat ja lõi EAL-i alla kardispordi alakomitee. Seni oli kardisporti kureerinud Eestis EKL.
Toona põhjendas EAL-i juhatuse esimees Janis Kaal muudatust sellega, et kardispordi juhtumine tuli viia kooskõlla EAL-i põhikirja ja rahvusvahelise autoliidu FIA spordikoodeksiga. Rida etteheiteid tehti ka EKL-ile, kes ei saanud EAL-i arvates kardispordi juhtimisega hakkama.
Kõik kolm kohtuastet läbinud vaidlus sai täna riigikohtu lahendi, kuid nagu sellest selgub, siis saaga jätkub.
Avaldame siinkohal riigikohtu tänase pressiteate täismahus:
Riigikohus: spordialaliidu pädevus peab olema piiritletud
Riigikohus rõhutas tänases määruses, et spordialaliidu pädevus peab olema piiritletud läbipaistvate, selgete ja täpsete sisuliste kriteeriumidega, mis võimaldavad vältida selle meelevaldset kasutamist.
EESTI AUTOSPORDI LIIT otsustas 2022. aasta juulis seada Eesti Kardiliidule ja selle juhatuse liikmele ning ühele kardisõidu spordiklubi juhile (hagejatele) kolme aasta pikkuse autospordis tegutsemise keelu nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Keeld hõlmab lisaks võistlemisele ka võistluste korraldamist ja registreerimist.
Keeluga karistatud isikud pöördusid enda õiguste kaitsmiseks kohtusse. Esmalt tõstatus aga küsimus, kas neil on üldse õiguslikku huvi tuvastada EESTI AUTOSPORDI LIIDU otsuse tühisus, kuivõrd ükski neist pole keelu kehtestanud liidu liige.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et kuigi üldjuhul ei saa juriidilise isiku otsus mõjutada ega piirata kolmandatele isikutele seadusest või tehingust tulenevaid õigusi, võib rahvuslikul spordialaliidul olla monopoolne või sellesarnane seisund, mis võimaldab tal sisuliselt otsustada selle üle, kes ja millistel tingimustel võib mingis eluvaldkonnas tegutseda. Sellisel juhul peab olema isikul, kellel on piiratud vastavas valdkonnas tegutseda, võimalus saada piirangu vastu kohtulikku kaitset.
Spordialaliidu otsus või tema seatud piirang võib osutuda põhimõtteliselt turgu valitsevat seisundit kuritarvitavaks. Näiteks siis, kui liit piirab ettevõtjatel turule pääsu sellega, et seab nende tegevuse sõltuvusse enda kehtestatud reeglitest, mille üle ei teosta järelevalvet keegi peale spordialaliidu enda.
Kolleegium sedastas, et seega võib otsusest või teost kahjustatud isik sellisel juhul nõuda spordialaliidult otsuse muutmist või rikkumise lõpetamist. Hagejatel on õiguslik huvi tuvastada EESTI AUTOSPORDILIIDU otsuse tühisus juhul, kui liidu otsus toob neile kaasa (negatiivseid) õiguslikke tagajärgi. Hagejad tuginevad sellele, et nad ei saa liidu otsuse tõttu autospordis tegutseda, kuid sooviksid seda teha.
Seega tuleb kohtutel kontrollida hagejate väiteid sisuliselt ja hinnata, kas need toovad kaasa liidu otsuse tühisuse või mitte. Riigikohus tühistas madalamate kohtuastmete määrused samas asjas ja saatis selle maakohtusse uuesti läbivaatamiseks.
