Liiva järjekordne hooaeg saab kohe-kohe läbi, kolmapäeval uisutab ta sõuvõistlusel 100 meetrit, siis treenib ta mõned päevad veel („Vorm on hea, miks mitte harjutada.“) ja seejärel algab lühike puhkus.

Talvest jäid Liival kahetised tunded. Suur pluss oli mõistagi Euroopa meistrivõistluste hõbe olümpiadistantsil ehk 500 meetris, pisikesed plussid tulid karjääri parimalt EM-ilt 1000 meetri sõidus (neljas) ja ka maailma karika kokkuvõttes (kuues) ning MM-i sprinterite mitmevõistluselt (kaheksas). Miinuspoolele jäi põhidistantsi ehk 1000 meetri üheksas koht MM-il (kolm aastat tagasi oli ta viies).

EM-i hõbe 500 meetris päästis hooaja, aga MM-ilt lootsin enamat.

Marten Liiv

„EM-i hõbe 500 meetris päästis hooaja, aga MM-ilt lootsin enamat,“ tunnistas Liiv. „Paraku ei jõudnud ma tippvormi ja sain õppetunni: tuleb end häälestada eelkõige tähtsamateks, mitte kõigiks võistlusteks. Talve kohta lõplikku analüüsi pole veel teinud, aga esmapilgul tundub, et keskendusin liialt MK-etappidele, eelkõige hooaja esimestele, tehes nende eel ülemäära palju kergeid treeninguid. Minu puhul on nii, et kui võtan koormuse maha, hakkab vorm kõikuma. Teisalt hakkasin lõpuks uute uisusaabastega kohanema ja see tuleb kanda plusspoolele, järgmisel aastal on selle võrra kergem.“

Tehnikas on arenguruumi

Hooaja suure punkti ehk reedel Insellis lõppenud sprinterite mitmevõistluse MM-i ja sealt saadud kaheksanda kohaga jäi Liiv üldjoontes rahule. „Võistlus läks paremini kui üksikalade MM Calgarys, sest sain teha korraliku ettevalmistuse,“ tõdes Liiv. Ta lisas, et kripeldama jäi väike medal ehk ta võinuks 1000 meetris kahe sõidu aegade liitmisel esikolmikusse tulla, aga: „Kehv start, paar keskpärast kurvi ja sinna see läks.“

Enne Põhja-Ameerika turneele siirdumist harjutas Liiv esimest korda nädala nii-öelda mäestikulaagris ehk elas alpitoas ja see oli väärt kogemus, mida edaspidigi kasutada. „Märksa parem on minna kõrgemal paiknevatele radadele sõitma mägedest kui mere tasapinnalt, sain vormi märgatavalt paremaks,“ kinnitas Liiv.

Kui võrrelda eelmise hooaja Marten Liiva ja praegust, siis mida esile tuua? „Järele pole ma üheski elemendis andnud, küll aga on paranenud tehnika, ent siitki on veel edasi minna,“ vastas Liiv. „Kahe nädala pärast on põhjalikud analüüsid tehtud ning paneme koos treeneriga paika edasised plaanid. Üks on selge: suvel pean tegema rohkem imitatsiooniharjutusi, et parandada tehnikat ja laktaaditaluvust, mis aitaks mind 1000 meetri sõidu teises pooles. Kui neid kahte elementi edasi viia, läheksid ka tulemused ülesmäge. Lisaks pühendan suvel aega lühirajauisutamisele, et lihvida kurvisõitu.“

Tulev aasta on üsna tühi ehk olümpiaeelne, kas hooaeg saab kindla eesmärgi või kulub see Milano-Cortina mängudeks valmistumiseks?

Marten liiv liigub eesmärgi poole.

Liiv: „Järgmiseks olümpiaks valmistumine algas tegelikult kohe pärast Pekingi mängude lõppu. Iga hooaeg on omal moel tähtis. Olümpiani on vähem kui kaks aastat ja olla tuleb õigel kursil – see pole nii, et surud alles eelviimasel talvel gaasi põhja. Tulevase hooaja sihid pole veel paigas, sest mõtlemisainet jätkub. Kui tavaliselt on enne jõule neli MK-etappi, siis järgmisel aastal vaid kaks, kuid seevastu läheb pärast jaanuari alguses toimuvat EM-i tihedaks. Näis, kuidas asjad klappima saame.“

Suvepuhkust napib

Suvist puhkust Liival tänavu napib. „Märtsi lõpus saan kaheks nädalaks aja maha võtta, seejärel algavad juba rattatreeningud,“ rääkis Liiv. „Aprilli viimastel päevadel pean olema Hollandis, kui algab harjutamine koos tiimiga. Augustis saan ehk kahe tsükli vahel lühikeseks ajaks taas Eestisse põigata. Oleme meeskonnaga mõelnud Käärikule harjutama tulla, kuid paraku on seal suviti kõik umbes, kohti pole.“

Liiv on seadnud eesmärgiks võita medal 2026. aasta olümpial. Pekingis jäi tal pronksist puudu kõigest 0,17 sekundit, kuid sealtmaalt on 1000 meetris konkurents tublisti suurenenud, Aasia uisutajaid tuleb peale, üha lisandub noori ning medali hind aina tõuseb. „Mina ei saa teisi mõjutada ega kontrollida, seega tuleb endal areneda ja paremaks saada,“ tõdes Liiv.

Liiva hooaja plussid

EM: Hõbe (500 m) ja 4. koht (1000 m)

MM: 9. koht (1000 m) ja 14. koht (500 m)

Sprindi MM: 8. koht

MK kokkuvõttes: 6. koht (1000 m) ja 23. koht (500 m)

MK-etappide parim tulemus: 4. koht (1000 m, Salt Lake City), 11. koht (500 m, Salt Lake City)

Eesti rekord: 500 m (34,39)