Kontaveidi ekstreener Torben Beltz: see, mida me tennises pallidega teeme, pole kuidagi jätkusuutlik

8. märtsil tähistab kolmandat sünnipäeva projekt „Pall pole prügi“, mis on Eesti tenniseväljakutelt kokku kogunud ja väärindanud 150 000 tennisepalli. Projekti eesmärgiks on teadvustada tennisepallide keskkonnakahjulikkust ja leida võimalusi nende taaskasutamiseks.

Et eestlased tegelevad tänuväärse algatusega, tõestab juba tipptreener Torben Beltzi kirjeldus tennisemaailmas toimuvast. Beltz on eestlastele tuttav Anett Kontaveidi viimase juhendajana, praegu treenib ta uuesti oma kaasmaalasest endist maailma esireketit Angelique Kerberit, kellega ta on koostööd teinud varemgi.

„Tennisepallide osas on veel palju arenguruumi. Eriti profitennises, kus palle kulub ühe treeningu käigus kümneid ja kümneid. Me avame sisuliselt iga 20 minuti järel uue pallipaki. Ühe treeningu käigus kulub umbes neli purki. Igas purgis on kolm palli - see ei ole kuidagi jätkusuutlik. Siin saaks palju ära teha ka pakendidisainis - vähendada plastikut ja suurendada pallide arvu pakis,“ ütles Beltz.

„Praegu lähevad profitennises kasutatud pallid valdavalt edasi harrastate klubidele ja treeneritele. Olen ise kasutatud palle andud spordiklubidele, lasteaedadele ja koolidele. Nende edasine saatus võiks aga olla palju kindlam - need tuleks lõpuks kokku koguda ja neid kui väärtuslikku ressurssi uuesti kasutada. Ma isiklikult tunneksin ennast palju paremini, kui ma teaksin, et minu treeningutel kasutatud pallid jõuavad ümbertöötlusesse ja neile antakse uus elu.“

„On väga tänuväärne, et Eestis on selline algatus nagu „Pall pole prügi“, mis kogub tennisepalle ja otsib neile tööstuslikke ümbertöötlemise võimalusi. Usun, et sellel oleks ka maailma perspektiivis suur väärtus ja eeskuju,“ kiitis Beltz eestlaste algatust.

Beltz näeb ka maailmas ringi liikudes, et turniiride korraldajad hakkavad järjest enam jätkusuutlikkuse küsimusele mõtlema: „Näiteks on peaaegu kõikidel suurematel turniiridel ühekordsete plastpudelite kasutamine keelatud, sest need lendasid sageli pooltühjadena prügikasti. Nüüd annavad turniirikorraldajad võistlejatele mitu korduvkasutatavat pudelit, mida neil tuleb endal täita. Tundub väike asi, kuid turniiride mastaape arvestades, on see siiski oluline muudatus.“

„Pall pole prügi“ projekti selle aasta suureks uuenduseks on Eesti suuremate tennisekeskuste väljakute äärde uute kogumiskastide paigaldamine. Need muudavad pallide kogumise veelgi mugavamaks, sest peale mängu on lihtne panna kasutatud pallid kastidesse.

„Kuna tennisepalle on hetkel veel keeruline ringlusesse võtta, siis pallivalmistajad, ringlusse võtjad ja mängu korraldajad on otsimas keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Tennisepallid on nö hävimatud, mis tähendab, et need on mehaanilisele töötlemisele väga vastupidavad ja nende disain on alates 1920. aastast sisuliselt muutumatu. SEB jaoks on oluline kestlik majandamine, soovime toetada tennist ning proovime leida viise, kuidas muuta pallide tarbimismuster ja kasutamine jätkusuutlikumaks,“ sõnas SEB Balti jätkusuutlikkuse kommunikatsioonijuht Evelin Allas.

„Pall pole prügi“ projekti meeskond on aktiivselt uurinud erinevaid pallide kasutusvõimalusi nii TalTechi teadlastega, plasti ümbertöötlemise tehnoloogidega kui ka Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tudengitega. „Suur tänu kõigile kaasamõtlejatele, kes on püüdnud leida pallidele taaskasutust. Innustame kõiki materjalide ümbertöötlemisega tegelevaid ettevõtteid meiega kontakteeruma, et leida veel uusi võimalusi pallide väärindamiseks,“ ütles Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk, kes kuulub ka „Pall pole prügi“ projekti tiimi.

„Pall pole prügi“ soovivad leida uusi partnerid, kes suudavad tagada tennisepallidele jätkusuutlikku taaskasutust. Ideaalis võiks leida kõik tennisepallid ka peale mitmekordset kasutust nii tenniseväljakutel kui muudes valdkondades tee toorainena ettevõteteni, kes materjali ümber töödeldes need lõplikult ära kasutavad.

Pallide kogumiskastid on 26 suuremas tennisekeskuses üle Eesti: Haapsalus, Harjumaal, Kärdlas, Kuressaares, Narvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus ja Viljandis.

2021. aastal tunnistas Eesti Tennise Liit projekti „Pall pole prügi“ aasta teo vääriliseks.

Lisainfot „Pall pole prügi“ kohta leiab pallpoleprugi.revalladies.ee ja Facebookist.

8. märtsil on Eestis Earth Overshoot Day ehk globaalse ületarbimise päev. See märgib kuupäeva, mil inimkond on ära tarbinud kõik selleks aastaks ettenähtud planeedi ressursid (puhas õhk, vesi jmt) ja tekkinud on ökoloogiline defitsiit. See tähendab, et inimkond on tarbinud ära rohkem ressursse kui Maa jõuab taastada ning aasta lõpuni elatakse juba tulevikuvarude arvelt.